Müürileht

Nüüdiskultuuri häälekandja

Arvamus

Juhtkiri: Pada ja katel ja koroona

Koroonakriisi algusaegade solidaarsus- ja optimismipuhangud on vaibumas ning vaikselt hakkab välja paistma see, mis meis igapäevaselt omast. Mitte enam ainult kõik hea ja ilus, vaid ka hallimad toonid, väiklus ja kitsarinnalisus, moraliseerimine ja parastamine.

Kaspar Oja. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Kaspar Oja: Majandus, vabadus ja tulevik

Majanduskriisist edukalt väljatulemiseks ei peaks keskenduma sellele, mis on kasulik kriisis, vaid sellele, mida teeksime normaalsel ajal. Minevik näitab, et pikaajaliselt on kriisist määravamad tehnoloogia areng ja inimlik lootus, et elu läheb paremaks. Heaolu taastumiseks vähemalt kriisieelsele tasemele peame vältima enese kammitsemist ebavajalike piirangutega.

Madis Vasser: Ei aima me keegi, mis ootab meid ees

„Me kõik oleme šokeeritud, tahame tagasi normaalsust ja majanduskasvu”. Kindlasti olete kohanud taolisi mõtteavaldusi eriolukorra esimese kuu järel sagedasti nii teles, raadios, lehes, sotsiaalmeedias – võib-olla ka iseenda huultel. Millistele andmetele need väited tuginevad? Minu käest ei ole näiteks keegi küsinud…

Helen Tammemäe. Foto: Ken Mürk

Juhtkiri: Freudi märg unenägu – perega karantiinis

Nüüd mil avalikkusele on enam-vähem kohale jõudnud, et koroonaviiruse pandeemiasse ei saa suhtuda samamoodi nagu hooajalisse grippi, ning sotsiaalne distantseerimine on riigis toimima hakanud, ähvardavad suurt hulka inimesi haiguspuhangust enam nii kodusest karantiinist kui ka majanduslangusest tulenevad probleemid.

Helen Tammemäe. Foto: Ken Mürk

Juhtkiri: Ma tunnen, järelikult tean

Tunded mõjutavad inimese mõtteid ja tegusid rohkem, kui seda endale võib-olla tunnistada tahetakse. Individuaalset kui ka ühiskondlikku tasakaalu aitaks saavutada inimloomuse tundelisuse laiem teadvustamine ja sellega rohkem arvestamine.

Henri Kõiv. Foto: Patrik Tamm

Juhtkiri: Inimloomus, mis värvi sa oled?

Inimloomusele on raske vastu vaielda. Kui miski on kodeeritud meie geenidesse, siis igasugune utopistlik katse seda muuta ei saa hästi lõppeda. Henri Kõiv arvab, et klassikalise majandusteooria põhitõdesid ei anta siiski kaasa emapiimaga, vaid neid kultiveeritakse läbivalt erinevate ühiskondlike institutsioonide kaudu.

Mariliis Mõttus. Foto: Aleksander Kelpman

Juhtkiri: Aeg – inimese kinnisidee

Kas tulevad tuttavad ette need igapäevased võitlused ajaga, mida me vahepeal isegi tähele ei pane? Kui palju oleme veetnud aega, oodates sõnumeid kelleltki, kellelt neid kunagi ei tule. Pööranud pilgu tabloole, et saabuv tramm meid lumetormist või hilinemisest päästaks. Soovinud aja möödumist, et see haavad parandaks.

Helen Tammemäe. Foto: Ken Mürk

Juhtkiri: Pühad toimingud ja hingerahu

Kui uurisime Müürilehe rituaalinumbri tarvis erinevatelt inimestelt, mida rituaal nende jaoks tähendab, kirjeldati huvitaval kombel ennekõike argiseid harjumusi, millel on muude toimetuste kõrval tähenduslik roll – olgu siis tegu hommikukohvi joomiseks aja võtmisega või muul moel teadvustatud hingetõmbega enne tegudele asumist.