Müürileht

Praegu on sirgumas esimesed täielikult võrgustunud ja sünnist saati digijälgitavad põlvkonnad. Toredate perepiltide ja -klippide jagamine ei puuduta aga üksnes suunamudijaid, vaid ka sootuks tavalisi perekondi. Missugune on siin vanemate vastutus, mida tähendab „digiagentsus” ning mis karisid sel puhul silmas pidada?

Juulikuu hilistel päevadel kogunes ühte pisikesse Šveitsi külla tuhandeid anarhiste kõikjalt üle maailma. Lahkhelide, boikottide ja konfliktide kiuste otsiti lahendusi 21. sajandi probleemidele.

Lähiajalugu on pungil näidetest, kus nii autoritaarsed kui ka demokraatlikud riigid on püüdnud aktiivselt inimeste magamistuppa tungida. Kust jookseb privaatsusesse sekkumise piir?

Järgnev on kas ebaõnnestumisele määratud katse vabaneda halva kodaniku reputatsioonist või samastumisvõimalus paljudele privaatsuspraktikates hoolimatutele lugejatele.

Privaatsus on vastuolusid ja kuratlikke nüansse täis teema, milles kohtuvad õigused, kohustused, subjektiivsed tajud ja abstraktsed andmemassiivid.

Nädalavahetusel lahvatanud skandaal Pere Sihtkapitali ümber on tänuväärselt juhtinud avalikkuse tähelepanu sellele, kuidas üks erakond on rahvastikupoliitika tegemise, uurimise ja sellest kõnelemise Eestis põhimõtteliselt omastanud.

Katrin Tiidenberg oskab arvukaid digimaailma kohta levivaid müüte ümber pöörata. Näiteks rääkida sellest, kuidas just noored valdavad suurepäraselt ekraaniaja reguleerimise nippe. Või sellest, kuidas vaimse tervise probleemide allikaks võib olla hoopis vähene digitehnoloogia kasutus.

Suvisel ajal ajab üks pidu ja festival teist taga. Jagame nõuandeid selle kohta, mida saaksid pidutsejad, baaritöötajad ja korraldajad teha, et lõõgastumiseks mõeldud üritus kellegi jaoks kraavi ei kisuks.

Eri kriisides ja eri platvormide elukaartes karastunud inimestel on küllap suurem oskus eristada, missugust sisu mis eesmärkidel luuakse ja ette söödetakse.

Pikk ja kurnav võitlus abieluvõrdsuse eest näib viimaks olevat lõpusirgel.

Viimase aasta jooksul on Eestis korraldatud mitmeid sõjavastaseid protestiaktsioone, kuid mõni protestija võetakse vahi alla, samas kui teine saab kiita. Millest selline erinevus?

On aeg näidata kindlameelset valmisolekut öelda homofoobidele head aega ning seista sõnade, rahakottide ja vajaduse korral kehadega kväärinimeste eest. Ma ei pea silmas täielikku sidemete läbilõikamist, vaid lõpuks selle punase joone tõmbamist: kväärinimeste baasõiguste üle väitlemise aeg peaks läbi olema.