Helsingi juurtega, kuid nüüd juba mõnda aega Eestis resideerinud Sebastian Holmi nime tunneb kohalik peoline eelkõige üsna värske üritustesarja Infinitiiv ridadest, mille raames ta iga kuu 4/4-tantsusõdalastele hingekosutust pakub. Holmi, kes on jaganud lavasid selliste meestega nagu Len Faki ja Joris Voorn, haaravad muu hulgas tulevikubiidid ning aja ja koha mõistetest inspireeritud saundid.

Sebastian Holm. Foto: Janis Kokk

DJ-debüüt: 2008. Väikses, nüüdseks legendaarses, kuid tegevuse lõpetanud Helsingi baaris Beatroot. Olin seal püsiklient ja ühel päeval küsis üks baari töötajatest minult ja mu healt sõbralt Wilhelm Enckellilt, kas me seal mängida ei tahaks. 18-aastastena olime sellest mõttest muidugi ekstaasis. Ma olin mõnda aega muusikat kogunud, aga see ei tähendanud, et mul oleks õrna aimugi, mida ma õieti teen. Nalja sai sellegipoolest hullult ja tollest ajast peale on plaadikeerutamine minuga kaasas käinud.

Muusikas oluline: Kui see on liiga hea. Sa tunned, kuidas see liigub su selgroogu mööda alla, tekitades imeliselt soojasid surisevaid tundeid. See on nagu narkootikum – sa otsid alati taolise efektiga lugusid.

Muusikas ebaoluline: Konsumerism ja raha. Ma saan aru, et on palju inimesi, keda ei huvita muusika otsimine või kellel pole aega seda teha, nii et väljapääs on kombata lihtsalt pealispinda ja kuulata seda, mis on populaarne. Ärge uskuge haipi.

Mida mängin: Ma olen 4/4 armastaja, mis tähendab, et mängin peamiselt diskot, house’i ja teknot, kuid mulle meeldivad väga ka AOR (album-oriented rock – toim.), 80ndate laine, sündimuusika, post-punk ja metal.

Mida ei mängi: Muusikat, mis mulle ei meeldi. Samas, peamine põhjus, miks ma ei mängi hiphoppi või RnB’d, ei peitu mitte meeldimises, vaid selles, et ma ei tunne neid žanreid eriti ega tea, kuidas neid mängida. See maailm erineb niivõrd sellest, mis minu südame põksuma paneb.

Eredaim mängumälestus: Sügis 2010, mil olin seotud DJ-kollektiiviga Emperatron. Saime teisipäeva õhtul telefonikõne, milles paluti, et sõidaksime sama nädala neljapäeval esinema Venemaale Peterburi. Peaesineja Surkin oli oma ülesastumise tühistanud ja nad olid väga hädas, et kedagi asemele leida. Klubi asus linna ääres, kus olid rand, basseinibaarid, laserid ja muu taoline kraam. Järgmisel hommikul külastas meie hotellituba kohalik politsei, kuna viisadega oli mingi teema. Õnneks saime ühendust oma agendiga, kes asja joonde ajas. Meid koheldi superhästi ja kohtusime inimestega, kellega ma siiamaani suhtlen. Iga kell läheks tagasi.

Tehnilist: Ma alustasin ja õppisin plaate mängima Serato DJ tarkvaraga, nii et oleks silmakirjalik öelda, et arvuti kasutamine on halb. Ma mängin vinüüli- ja CD-mängijatel, kuid tasub meeles pidada, et sa võid teha ükskõik mida, kuni sa teed seda hästi. Igal formaadil on omad plussid ja miinused. Ainus nõuanne oleks minult see, et hea on osata miksida kõrva järgi.

Nõuanne: Ole sina ise. Tee, mida SINA tahad, mitte seda, mida sa arvad, et NEMAD tahavad. Endale ausaks jäämine on ainus viis, kuidas nautida seda, mida sa teed.

Viis klassikut:

Lil Louis „French Kiss”
Ricardo Villalobos „808 The Bassqueen”
Floating Points „Vacuum Boogie”
Jeff Mills „Sugar is Sweeter”
Fred P „Emotive Vibrations”

Boonus: Roxy Music „More Than This”

Viis hetkekummitajat:

The Welderz „Autoroute”
DJ Qu „Soma”
Truncate „Room Mode”
Hercules & Love Affair „My Offence (Brawther’s Mean Dub)”
Lay-Far & Jonny Miller „Changes”

Lõppsõna: Ma armastan seda, mida ma teen, inimesi, keda ma kohtan, ja võimalusi, mis on mulle antud alal osaks saanud. Nagu ütles legend Frankie Bones: PLUR (Peace Love Unity Respect – toim).

#03 Miksteip by Sebastian Holm by Wader on Mixcloud

Pane kõrv peale ka siin.