Müürileht

Mis on ühist humanitaarteadustel, kunstil ja teismeliste tüdrukute sotsiaalmeedia profiilidel? Neist kõigist võib leida uusi mudeleid, mis aitavad liikuda individualismi ja suletud süsteemide juurest koostoimimise ja dialoogiliste tervikute poole. Need on mudelid, mida on hädasti tarvis ellujäämiseks üha kuumeneval planeedil.

Kas maa ikka on tühi leht, kuhu inimeste ihasid projitseerida? Kas alati tasub võidelda loodusliku iseolemise vastu – võidelda maaga (nii linnas kui ka maal)? Püüame läheneda asja tuumale Timothy Mortoni „Tumeda ökoloogia” abiga.

Hirm on lahutamatu osa inimkogemusest, olles ühtaegu nii paralüseeriv, kuid teisalt ka hädavajalik reaktsioon. Selleks et hirmuga sõbraks saada ja päriselu õudustega toime tulla, on oma roll ka õudusjuttudel ja -filmidel.

19. jaanuaril teoks saav ülemaailmne naiste marss juhib tähelepanu naiste õigustega seotud küsimustele. Eestis toimub üritus esimest korda ning selle eesmärk on olla solidaarne naiste ja teiste tõrjutud gruppidega ning näidata, et nende mured ja tulevik on olulised.

Teisipäeval, 25. septembril kell 10 hommikul arutatakse Riigikogus soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusettepanekute üle. Muudatuste peamine eesmärk on tagada senise õiguse parem rakendumine ning suunata tööandjaid oma organisatsioonides edukamalt soolist võrdõiguslikust edendama. Sooline palgalõhe on püsinud Eestis Euroopa Liidu kõrgeimana aastaid.

Sel nädalal avalikustas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE) Brüsselis kolmanda soolise võrdõiguslikkuse indeksi, kust selgub, et Eestis tuleb võrdse ühiskonna nimel teha veel palju tööd.