Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Linda Rezvan
Leiti 81 tulemust
-
Foto: Hasan Mrad / IMAGESLIVE / ZUMA Press Wire / ScanpixHaridustöötajate, teadlaste ja kultuuritegelaste avalik kiri Eesti ajakirjandusele: Genotsiid ja näljahäda Gazas vajavad Eesti meedias õiglast kajastamist
. . . .Jakob Levertand (tudeng) Karel Rebane (helidisainer ja muusik) Alexander Kaseste (kultuuritegelane) Maria Kapajeva (kunstnik, doktorant, EKA) Hanna Linda Korp (Värske Rõhu peatoimetaja) Johanna Roos (kultuurikriitik ja kirjanik) Sveta Grigorjeva (luuletaja. . . . -
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Ousmane Sowâ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935â2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid â nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sowâ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sowâ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga â ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
. . . .lootust. Triin Metsla on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi nooremteadur ja doktorant. Tema huvideks on õiglased kunstiajaloo kirjutamise viisid, globaalse kaasaegse kunsti võrdsed kujutamismeetodid ja kureerimine. Linda Kaljundi on. . . . -
TASE’25 avamine.Neli vaadet EKA lõputööde näitusele TASE’25
. . . .peaks sündima keskkond, kus linn sulab loodusega ühte ning piirid hägustuvad, kus toimub igikestev sümbioos. Väga inspireerivat ümbermõtestamist pakub Liispet Viira, kelle põhifookus on Linda rahvamaja Võru maakonnas (valminud 1973,. . . . -
Kiirkohting: Anita Kremm
. . . .Anita Kremm. Foto: Linda Mai Kari Su näituse kirjelduses seisab, et oled tegelenud lepingutega alates 2021. aastast. Minu esimene mõte oli, miks lepingud sind võluvad? See sai alguse sellest, et. . . . -
Kas dementne unustab ka intiimsuse?
. . . .hooldajad oskavad? On neil selleks piisav ettevalmistus? Illustratsioon: Melinda Ureczki Lázár Dementsus – keerulisema nimega „neurodegeneratiivne seisund” – on haigus, mille puhul ajus olevad närvirakud hakkavad hävinema. See mõjutab inimese. . . . -
Naised ja asjad. 21. sajandi (feministlikust) olmeromaanist
. . . .Linda Ruud kui ka Teet Kallas ja Mats Traat. Ross räägib doktoritöös aga eeskätt „abieluromaanist” – mille seast toob lihtsalt eraldi (ja põhjalikult) esile hiljem tekkinud olmekirjanduse kategooria –, sõnades. . . . -
Galerii: Artishoki biennaal lõpetab fiestaga
. . . .Hanna Samoson, Kaisa Ling, Lieven Lahaye, Reigo Nahksepp, stuudio kollektiiv ja Ulvi Haagensen. 9. Artishoki biennaali kirjutajad: Eva ja Mia, Janar Ala, Kolkaplika, Linda Kaljundi, Maria Esko, Merle Karro-Kalberg, Mia. . . . -
Foto: Lotte LindauEelkuulamine: Nova Lux „New Jersey”
. . . .Lindau Nova Luxi avalik elukaar on pigem olnud lühike – EP ilmus oktoobris, mil andsite ka esimese live’i – aga nii esimene esinemine kui ka juba EP jätsid väga küpse. . . . -
Piirangud on disaineri parimad abimehed. Intervjuu Linda van Deurseniga
Kohtume ühe viimaste aastakümnete mõjukaima graafilise disaineri Linda van Deurseniga, et vestelda graafilisest disainist kui meediumist, selle intelligentsusest ja hetkeseisust. Linda van Deursen EKAs. Foto: Johanna Adojaan Linda van Deursen. . . . -
Kuidas hiliskapitalism ületas klassilõhe
Kuidas analüüsida töö- ja võimusuhteid globaliseerunud maailmas olukorras, kus klassi mõiste ja selle kaudu ühiskonnagruppide vastandamine on oma populaarsuse kaotanud? Illustratsioon: Melinda Ureczki Lázár Klassivõitlus on läbi – töölisklass on. . . . -
Värske Rõhk otsib noori kirjanduskriitikuid!
. . . .valiknimekirja 2024. aastal ilmunud luule-, proosa- ja eksperimentaalse vormiga teostest, samuti pani kirja paar näpunäidet, kuidas (võib) kirjutada arvustust. Arvustused palume saata 31. oktoobriks ajakirja peatoimetajale Hanna Linda Korbile hannalinda.korp@va.ee. . . . -
Sädelust, bravuuri ja rohkem ruumi. Intervjuu lavastuse „Siinpool sood” drag-kunstnikega
. . . .oleks väga tore. Me aitame ka üksteist ja igasugune abi on kasulik. Lavastuse „Siinpool sood” puhul oli arendav üheskoos töötada ja mõelda asju välja – meie kunstnik Linda Mai Kari. . . .