17 tulemust otsingule Märten Rattasepp
Märten Rattasepp: Mina, poissmees
Iga mees võib leida ennast elu jooksul erinevatest rollidest – sa alustad pojana ning kui sul veab, lõpetad vanaisana. Muutus mehelikkuse kuvandis teisendab paratamatult ka rolle. Müürileht kogus kokku lugusid sõprusest, vendlusest, isadusest, poissmehepõlvest, kooselust ja tööelust – see on kollaaž 21. sajandi mehest.
Meie igapäevast content’i anna meile tänapäev!
Kuidas jätta mitte midagi ütlemata tähendusrikast muljet? Kuidas hinnatud meediaväljaandeid kiiresti loojakarja saata? Kuidas apoliitilisuse taha peitudes tsensuuri kehtestada? Räägime täitetööstuse viimastest arengutest.
Tee oma elust tapatalgud
Mõned arvutimängud on sihilikult vägivaldsed. Mõned ei ole, ent see tõik pole takistanud mängijaid avastamast, kuidas mängusüsteeme mõne vägivaldse teo eesmärgil manipuleerida. Toome teieni juhuslikult valitud näited arvutimängude veidrast vägivallamaailmast.
Värske ja kerglane suvegurmee
Suvi on aeg, kui liigsed jõupingutused on ilmselgelt liiast, ja seega on sobilik toituda küll lihtsalt, aga siiski aristokraatlikult. Oluline on märgata peenemaid maitsenüansse ja käia pillavalt ümber maitsetaimedega, mida on nüüd peenral ja turul laialt saada. Maria Aderi toidudisainistuudio jagab näpunäiteid, kuidas menüü kerge vaevaga pisut põnevamaks muuta.
Galaktlan – En Garde
Galaktlani kümnes kauamängiv „En Garde” on kontseptuaalalbum duellipidamisest.
Arvustus: Unustage olme, elagu ulme (või vastupidi)
Ülemöödunud suvel ühes Kassisaba korteris toimunud Raho Aadla, Age Linkmanni, Arolin Raudva ja Maarja Tõnissoni tantsulavastus „Olmeulmad” on saanud järje Koplis endise tehase territooriumil.
Taavi Tulev / Kristjan Raidna – AB (Detroit Underground, 2017)
Helimaastikuvõlur Taavi Tulev on avaldanud (koostöö)albumi „AB”, kus 2 x 37 minutit töötleb kõrvu Tulevi süntesaatorite ja Raidna flöödihelide koostöös loodud džässilik atmosfäär.
Unenäolise piirialal
Tundub, et Tallinna kultuurimaastiku kohal hõljub hetkel tavalisus ja olmelisus, aga ka nende nihestamine või transformeerimine ning piiride ja tähenduste mõtestamine. Luise tänava korterist võib leida performance-/tantsulavastuse „Olmeulmad“, milles pealtnäha tava- ja igapäevane moondub aegamisi ümber unenäoliseks.
Taavi Tulev 12″ (2016)
Tulevi sooloalbum on maitsekas ja subtiilne, olgu see siis heliribaks tema enda elule, või hoopis ümbritsevale (või tulevasele?) maailmale. Sedalaadi abstraktne ambient-elektro kukubki hästi välja siis, kui suudab luua seoseid ja erinevasisulisi kujutluspilte; luua maailma, millele helid ainult vihjavad.
Koiliblikas ja lambipirn
Märten Rattasepp kirjutab seni pigem luuletajana tuntust kogunud Kaur Riismaa proosateosest „Pimeda mehe aiad”, mis on mõni aeg tagasi ilmunud „Pühamäe” kõrval juba kirjaniku teine.
Laika Virgin – –+–=+ (2015)
Pärast mõneaastast vaikuseperioodi ning viimatist vahtkonnavahetust on Laika Virgin tagasi uuenenud koosseisus (Indrek Ups, Siim Raidma, Joosep Voolmaa) ja uue kauamängivaga, et eksperimentaalsematel radadel helisid väänata.
Plaadiarvustus: John Carpenter – Lost Themes (Sacred Bones, 2015)
Tunnustatud filmilavastaja John Carpenteri isiklik debüütalbum on viimaks kättesaadav. N-ö friigižanrite meister alustas 70ndate keskpaigas ning lõi oma karjääri jooksul mitu imetlusväärselt stiilset ja mõjusat filmi, millest enamikule ta ise ka soundtrack’i komponeeris.