Müürileht

Esimene samm surma tõsisemalt võtmise suunas ongi küllap alustada jutuajamistega ja kutsuda surmatont laua taha istuma.

Õues kisub juba pimedaks ja niiskeks, nõnda ongi ilmselt kõige mõistlikum end rohkem õuest tuppa asutada – kontserdile, näitusele, teatrisse, festivalile, sünnipäevale või lõpupeole.

Laupäeval, 2. novembril avab hinnatud Jaapani kunstnik ja helilooja Ryoji Ikeda Eesti Rahva Muuseumis isikunäituse. Väljapaneku keskmes on spetsiaalselt Tartu 2024 programmi ja ERMi ruumidele loodud kaks uut teost, mis põhinevad bioandmetel ja inimhäälel. Samal õhtul kõlab Ryoji Ikeda ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ühise heliteose maailma esmaettekanne Tõnu Kaljuste juhatamisel.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord uurime USA indie-plaadifirmas Nettwerk digiturunduse spetsialistina töötavalt Lennart Leedult, kuidas toimib artistide internetielu planeerimine.

Laupäeval, 2. novembril toimub Paavli Kultuurivabrikus heategevuslik kontsert KÜTE. Üles astuvad Genka, Marten Kuningas ja Robert Linna, Röövel Ööbik, manna, Bedless Bones ja Misery Eden.

„udulaamad” paneb tundma, justkui palvetaks elektroonilise muusika jumala palge all altari ees.

Eluaseme kättesaadavusest räägitakse Eestis viimasel ajal üha rohkem ja väga erisugustes sõpruskondades, mis on ainult tervitatav. Küsimus on ühtaegu nii majanduslik, ruumiline kui ka juriidiline. See aga nõuab paljude eri otsustajate ja huvigruppide omavahelist kokkulepet ning üksteise kuulamist. 

Kuidas analüüsida töö- ja  võimusuhteid globaliseerunud maailmas olukorras, kus klassi mõiste ja selle kaudu ühiskonnagruppide vastandamine on oma populaarsuse kaotanud?

Kas keelekasutus ütleb midagi meie klassikuuluvuse kohta? Või kas klassikuuluvus dikteerib meie keelt? Kuidas aga uurida klassi ja keele seoseid minevikus ja tänapäeval?

Praegu Eestis tegutsevad loomakaitseorganisatsioonid on kõik rajatud 21. sajandil, mistõttu võib kergesti tekkida väärarusaam, et loomakaitse on läbinisti uus ja moodne nähtus, mis on imporditud siia taasiseseisvumise järel ühes kõige muu läänelikuga. Tegelikult see aga nii ei ole – Eestis oli ka enne teist maailmasõda olemas mõjukas ja aktiivne loomakaitseliikumine, mille juured ulatuvad 19. sajandisse.

Kõik, mille Florian Wahl kätte võtab, muutub elavaks organismiks.

Mida tähendab tööst võõrandumine? Kuidas taaskehtestab ennast tööideoloogia? Mismoodi pääseb tööline teda rõhuva süsteemi hammasrataste vahelt? Mida kujutab endast ökomarksism?