Viimaks uksed avanud eesti rahva uues katedraalis on lisaks tolmustele potikildudele ja kolletunud rahvarõivasärkidele lõpuks ruumi ka tõeliselt olulistele museaalidele. Siinkohal pakumegi välja mõned kõige märgilisemad ja kohest eksponeerimist vajavad esemed ja asjalood, mis kahtlemata iga eesti inimese hingekeeled võbelema panevad, aga mida millegipärast ometi veel muuseumi kogudest ei leia.

Kui originaallongero purgid uues ERMis liiga silma kriibivad, võib asendada elitaarsemate sinekapurkidega. Foto: erakogu

Tühjad longeropurgid
Esiteks on üleüldse lollus, et Eesti Rahva Muuseumi juhid ei ole suutnud ikka veel mõnda alkoholitootjast suursponsorit kampa meelitada. Loodetavasti ei lähe siiski kaua, kuni uus hoone kannab juba nime A. Le Coq ERM või Saku ERM ning igale muuseumikülastajale antakse uksel tervitusjoogina näppu purk halli veega. Selle bemmivendade ja kohalike pooljumalate nektari jälgi on tõenäoliselt võimalik tuvastada juba soome-ugri rahvaste DNAstki ja märgina rahvuslikust kuuluvusest võiksid tühjad longeropurgid vedeleda vabalt nii muude eksponaatide vahel kui ka olla Hansu ja Grete moel külastajatele juhatuseks teekonnal mööda Roosi tänavat kuni muuseumi uue majani.

Siim Kallase 10 miljonit
Selleks et ajakirjanikel ja kommentaatoritel hing ükskord rahu leiaks, tuleb kutsuda terve Euroopa Liidu pealt kokku kõige osavamad diplomaadid, psühholoogid ja selgeltnägijad, kes suudaksid vaesele mehele lõpuks aru pähe panna ja veenda teda, et ta oma kümne-miljoni-sukasääre lõpuks madratsi vahelt välja sikutaks ja selle Eesti Rahva Muuseumile annetaks. Küll siis tuldaks seda ilmaimet oma silmaga kaema nii Mulgimaalt kui ka Peipsiveerelt, võetaks ette teekond Sõrve säärelt ja Pärispealtki ning vaikiks lõppeks kommentaariumid, sest kellelgi ei olekski enam suurt rohkem millegi üle iriseda.

Lendorava topis
Eesti rahva tuhandeid aastaid kestnud ja metsade varjul toimunud võitlus on läbi saamas – lendorav on suudetud kohalikest põlislaantest juba peaaegu välja tõrjuda! Aastaks 2020 peaks rahvuslik võit olema lõplik ja niisiis oleks paras aeg see väike vastik koheva sabaga lendav rott teistele liigikaaslastele hoiatuseks topisena ERMi klaaskappi paigutada. Taustale sobiks panna projektorist jooksma videosalvestis põlismetsast, mille saaks kohe pärast filmimist Auvere elektrijaamas ahju ajada, et idufirmade töötajatel oleks mõnus end saabuva külma talve eest e-riigi serverite paistel soojendada.

Anna-Maria Galojani kostüümiladu
Mis seal salata, iga Maarjamaa blondiini unelmate elu elava Anna-Maria Galojani riidekapp on põhjatu, nagu reedab Instagram, ja oh kuis ihkaks süda vaadata neid kirevaid kübaraid ja kingi, mis ta kõik Eesti Euroopa Liikumise rahadega omale kokku on šopanud. Loomulikult tahab lihtne inimene näha ka neid seksikaid vangla-outfit’e, milles preilil tuli viis märterlikku kuud mõrvarite keskel üle elada, enne kui tal viimaks siit matside juurest tagasi õukonna kaitsvate müüride vahele pageda õnnestus.

EKRE spermapank
Kuna rassipuhta eestlase saatus on ohus, tuleb kokku kutsuda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna parimad pojad ja panna tumedat tulevikku silmas pidades ERMi hoiule „õige eestlase” spermapank. Seal saavad Tiiud, talutütrekesed, üle vabariigi oma jumalast antud kohuse täitmiseks (loe: iibe tõstmiseks) laenu küsimas käia, kui tõelised kalevipojad kõik Soomes tööl on ning teised kosjas käivad segaverelised isased eesti soo jätkamiseks kohe mitte sobivateks kandidaatideks ei passi.

Süstimistuba
Palvetuba meil juba lennujaamas on ja igati tervitatav oleks, kui ERMis saaks inimene end kuskil ka vahepeal rahus süstida. Kuna maja on suur ja kogu püsinäituse põhjalik läbitöötamine võtab palju aega, on elementaarne, et keegi ei pea keset muuseumikülastust vahepeal võõrutusnähtudega tegelema hakkama ja saab endale hügieenilises ja stressivabas keskkonnas ning soovitatavalt ka vastavalt koolitatud personali silme all vajalikul hetkel paugu peale kütta.

Parmupillihulluse heliinstallatsioon
Kuuldavasti on ERMi uude hoonesse projekteeritud juba maailma suurim kõrgtehnoloogiline heliinstallatsioon. Tegijate sõnul paneb selle naturaalne loodusfoon külastaja unustama, et ta viibib muuseumis vanade asjade keskel. Müürilehe arhivaar pakub aga omalt poolt välja, et lisaks võiks muuseumi peldikutesse projekteerida ka veidi tagasihoidlikuma, aga selle võrra valjema parmupillihulluse heliinstallatsiooni, et külastajatel oleks koht, kus end häbenemata vabalt tunda ja teisi segamata ennastunustavalt ka ise loomulikke helisid kuuldavale tuua.

Igor Mang. Foto: Wikipedia Commons

Igor Mangi kogutud horoskoobid
Iga eestlane, kusjuures mis tahes astroloogilisest tähemärgist, teab, et jumalat ei ole päriselt olemas, samas aga on tähtede määratud saatus vääramatu. Kuna elu ja selles avalduvad märgilised sündmused jäävad pahatihti ikkagi maru ähmasteks, aitavad Igor Mangi selgitused asjaoludele pisut valgust heita. Nii tuleb ajaloolisi sündmusi kujutavate eksponaatide kirjeldustesse tuua ära ka väljavõtted Mangi legendaarsetest Maalehe horoskoopidest, tänu millele saab kohe selge pildi, miks kaaludest Ansipil 2012. aastal ikkagi valitsuses sedavõrd viltu vedas ja kuidas tähtede ebasoodne seis Reformierakonna ämma ja Kristen Michali (kes on muide iseenesestmõistetavalt tüüpiline vähk) head kavatsused kõik kihva keeras.

ID-kaardi lugeja kujutis
Juba esimestel avapäevadel palju vastukaja tekitanud Neitsi Maarja kujutis, mida oli muuseumis võimalik jalahoobiga purustada, tuleb Müürilehe arhivaari meelest kristlastele vastu tulles asendada millegi sellisega, mille hävitamisest kõik Eestimaa inimesed üksmeelselt rõõmu tunneksid, olgu nad siis ristiinimesed või puha metslased. Nii teeme ettepaneku panna Neitsi Maarja asemele ID-kaardi lugeja kujutis, et kõigil oleks võimalik sellele saadanast leiutisele, mis on sadade tuhandete eestlaste kannatuse katkema pannud ja asjatult nende närvirakke kulutanud, üks korralik litakas kirja panna.

Käsitööõllede retseptid
Eestis on tehtud õlut arvatavasti vähemalt poolteist tuhat aastat, aga nii peeneid retsepte, nagu moodsad hipsterid on suutnud välja mõelda, pole siinmail enne nähtud. Seda tarkust ei saa lasta ometigi kaduma minna ja teaduritel tuleb võtta ette rännak pealinna hipsterimekasse Telliskivvi, et järgmisel Craft Beer Weekendil degusteerimistuhinas valvsuse kaotanud kõhukatelt habemikelt mõned kurioossemad võtted välja meelitada ja need tulevastele põlvedele mõeldes muuseumi arhiividesse tallele panna.

Ülemiste vanake
10. oktoobrikuu päeval 2013. aastal lõi Edgar Savisaare ja Meelis Pai tandem Tallinna maksumaksjale kustumatu elamuse – viiekordse maja kõrguse vahtplastist Ülemiste vanakese kuju, mille väärtus on kogu eesti rahvale kahtlemata hindamatu selle kõrval, mis see tühiasi maksma läks. See šedööver ületab isegi Viljandimaa meeste hädist „hea tahte monumenti” – parimate kavatsuste juures taheti 2015. aasta talvel teha oravat, aga välja tuli fallos. No ikka juhtub!

Toomas Hendrik Ilvese Twitteri-killud
Kuna head killud kipuvad sotsiaalmeedias päeva-paariga kui vits vette kaduma, paneme ette salvestada ametist lahkuva president Toomas Hendrik Ilvese sõnelused internetitrollide ja teiste nn analüütikutega nagu Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Ja kuna Eestimaa jääb nutma taga seesugust meie eest seisnud ületamatut internetivardjat, tuleb töötada koos start-up’i-vendadega kiiremas korras välja üks korralik Toomasbot, mis veebis väsimatult trolle niidaks, kui me oleme jäänud kaitsetuna sellesse maatriksisse nii üksi, nii üksi.

Jörbergi hologramm
See (tõtt-öelda küll Indrek Kasela pakutud) eksponaat võiks võtta kirsina tordil vastu kõik need vaprad ERMi külastajad, kes on suutnud kogu eesti rahva ajaloo kiviajast saati nii üht- kui teistpidi läbi töötada ja jõudnud viimaks võidukalt meie rahva hiilgeaega – üheksakümnendatesse! „Nüüd ma kõiki kutsun, nüüd ma kõiki kutsun, nüüd ma kõiki kutsun tantsule,” peaks kõlama Jörpa prohvetlik hääl üle ERMi koridoride, et inimesed mõistaksid viimaks kergendusega, et orjapõli ja okupatsioon on läbi ja they’ve finally made it!