flumen – Homoerotica (2021)

flumeni „Homoerotica” on kommentaar kväärlikule hookup-kultuurile.

Kes ei mäletaks t.A.T.u lugu „All the Things She Said”. Tõenäoliselt sai nii mõnegi seksuaalne äratundmine alguse just selle laulu videost.

★★★★☆

Kui hüppame popmuusikas kakskümmend aastat edasi, siis me ei satu kohakuti pelgalt tõdemusega, et meeldida võib samast soost inimene, vaid sõnad, meloodia ning ka kontseptsioon on kraad komplekssemad ja kangemad. Tere tulemast homoerootilisse hüperpoppi!

See on ka otsetõlge flumeni albumist. Nagu artist ise on öelnud, on „Homoerotica” tema kommentaar kväärlikule hookup-kultuurile. Kategoriseerudes žanrisse, mida iseloomustavad helilised moonutused, süntesaatori reivilikud elemendid ning kohati väga kiireks ja kõrgeks keeratud vokaal, toimetab flumen „Homoerotical” meloodiliselt hüperpopi unistavamas otsas, samas omas elemendis ka selle hektilises ja bassises maailmas. 

Album on varieeruv nagu ka track’id ise, kus hõljuv armastuslugu võib teha kannapöörde tummisema stiili suunas („Apfel X NF”). Terve EP provotseerivaim pala on kindlasti „Cookie”, ihade ja seksuaalsuse hüperplahvatus ning kappi peidetud soovide uudishimulik elluärkamine. Eksperimentaalsema muusika austajad võivad leida meelikõditavaid elemente lugudes „Searching for <3 in Paris” või „Eeeeeeeeeeeee”.

Asetaksin flumeni muusika pigem võimaliku tugeva live-esituse kui koduse kuulamise ridadesse. Küll aga on ootused positiivselt laetud ja on tõenäoline, et järgmise võimsa show annab Sõru Saundil Florian Wahli ja Valge Tüdruku kõrval just flumen.

Lõpetuseks üks kurioosne fakt. Kui kuulasin „Homoeroticat”, pakkus Spotify järgmiseks artistiks alati Urmas Alenderit. Peaks küsima Rein Rannapilt, mis tema sellest seosest ja albumist arvab…

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Karl Martian – Purgatory (Internet Cafe, 2021)

Karl Martian – Purgatory (Internet Cafe, 2021)

„Purgatory” esitajaks on küll Karl Martian, kuid album on suuresti Internet Cafe liikumise alla koondunud produtsentide ja mõttekaaslaste nägu.
Kultuur masinast. Intervjuu Keity Meieri ja Valge Tüdrukuga
Valge Tüdruk (vasakul) ja Keity Meier. Foto: Tristan Czar Aasmäe
Valge Tüdruk (vasakul) ja Keity Meier. Fotod: Tristan Czar Aasmäe
,
6 min

Kultuur masinast. Intervjuu Keity Meieri ja Valge Tüdrukuga

Kaskadöör ja trial’i-sõitja Keity Meier, kes on ületanud tsikliga Tartu kaarsilla ja teinud 11-meetrise õhulennu Swissoteli kaksiktornide vahel, on ühendanud jõud muusiku ja etenduskunstniku Valge Tüdrukuga (Elina Masing), mille tulemuseks on täna ilmunud video ja lugu „Machine”, milles…
Marmormaze – All Plugs Go To Heaven (Trash Can Dance, 2021)

Marmormaze – All Plugs Go To Heaven (Trash Can Dance, 2021)

Marmormaze’i on raske (kui mitte võimatu) suruda ühe kindla nimesildiga žanrikuuti. Mis on ju ainult hea.
Müürileht