Kes ei mäletaks t.A.T.u lugu „All the Things She Said”. Tõenäoliselt sai nii mõnegi seksuaalne äratundmine alguse just selle laulu videost.
★★★★☆
Kui hüppame popmuusikas kakskümmend aastat edasi, siis me ei satu kohakuti pelgalt tõdemusega, et meeldida võib samast soost inimene, vaid sõnad, meloodia ning ka kontseptsioon on kraad komplekssemad ja kangemad. Tere tulemast homoerootilisse hüperpoppi!
See on ka otsetõlge flumeni albumist. Nagu artist ise on öelnud, on „Homoerotica” tema kommentaar kväärlikule hookup-kultuurile. Kategoriseerudes žanrisse, mida iseloomustavad helilised moonutused, süntesaatori reivilikud elemendid ning kohati väga kiireks ja kõrgeks keeratud vokaal, toimetab flumen „Homoerotical” meloodiliselt hüperpopi unistavamas otsas, samas omas elemendis ka selle hektilises ja bassises maailmas.
Album on varieeruv nagu ka track’id ise, kus hõljuv armastuslugu võib teha kannapöörde tummisema stiili suunas („Apfel X NF”). Terve EP provotseerivaim pala on kindlasti „Cookie”, ihade ja seksuaalsuse hüperplahvatus ning kappi peidetud soovide uudishimulik elluärkamine. Eksperimentaalsema muusika austajad võivad leida meelikõditavaid elemente lugudes „Searching for <3 in Paris” või „Eeeeeeeeeeeee”.
Asetaksin flumeni muusika pigem võimaliku tugeva live-esituse kui koduse kuulamise ridadesse. Küll aga on ootused positiivselt laetud ja on tõenäoline, et järgmise võimsa show annab Sõru Saundil Florian Wahli ja Valge Tüdruku kõrval just flumen.
Lõpetuseks üks kurioosne fakt. Kui kuulasin „Homoeroticat”, pakkus Spotify järgmiseks artistiks alati Urmas Alenderit. Peaks küsima Rein Rannapilt, mis tema sellest seosest ja albumist arvab…
