„Siit näeb, kuidas Tšernobol plahvatab,” lausub Mägede Hääle festivalialal asuva aherainemäe otsa jõudnud tütarlaps kauguses mustavale Kohtla-Järve poolkoksimäele viidates, kui õlitehase käivitamisel tekkinud tuli parasjagu korstnast välja lööb.

Foto: Janar Aronija

Visuaalsete paralleelide tõmbamine hiljutise hittseriaali tuules ei tule Ida-Virumaal üllatusena – põlevkivitööstuse massiivne hiilgus, sealsete külade-linnade sovetlikud lihvimata nurgakesed, stalinistlikud ehitised ja paneelmajade read mõjuvad väljaspoolt tulnule teise reaalsusena, mis mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas üha rohkem inimesi Ida-Euroopasse tõmbab. Samal ajal ei ole Ida-Virumaa ainult ehe tagasivaade olnusse. Kiviõli vanast tuhamäest, mis nüüd tegutseb seikluspargina, või uuest tuhamäest mööda sõites avanev pilt ja peaaegu helesinise veega kraavid augulise kruusatee kõrval Kohtla-Nõmmele on juba omajagu silmailu pakkuvad vaated.

Lisaks sellele, et sel aastal kolmandat korda toimunud Mägede Hääle korraldajad, Kohtla-Järvelt pärit Ivar Murd ja Raul Saaremets on toonud Kohtla-Nõmmele kohaliku underground-muusika kuulsad ja kummalised (Mick Moon & YASMYN, Vera Vice, Anna Kaneelina, Seltskond Pargis jt.), pannud nad lava jagama Ida-Viru enda kollektiividega (Debora Luha) ning lisanud kampa välismaa eksperimentaalse elektroonika ja indie-muusikud (Rezzett, Chillera, Electrosoul System jt.), annavad nad külastajatele võimaluse hoomata kõike muud, mida idal pakkuda on.

Kuigi selle aasta Mägede Hääle pealavaks oli Eesti suve ilmaolusid arvestades püsti pandud tsirkusetelk, siis üritus ise tsirkuseks kätte ei läinud. Muusikaliselt oli arvestatud küll võimalikult erinevate maitsetega, alustades pungist ja lõpetades trummi ja bassiga, millele oli seekord koostöös Tjuun Iniga reserveeritud ka täitsa oma ala. Rööbastelt see assortii rongi maha ei jooksutanud, ent liiga hilisest või varajasest kellaajast sõltuvalt oleksid mõned esinejad ehk rohkem publikut võinud näha. Muu meelelahutuse osas anti külastajatele pigem hingamisruumi ja pakuti kõike mõõdukalt, aga mitmekesiselt.

Äsja sisseõnnistatud Kohtla-Nõmme skatepark tõmbas nii kogenud sõitjaid kui ka pisemaid hulljulgeid ning muutus koos seal samas kõrval muusikat mänginud DJde ja live-etteaste teinud Sammalhabeme ja Ki En Ra näol ida oma Venice Beachiks. Samal ajal sai end välja elada jalgpalliplatsil, avastada kaevanduskäike, vaadata Mart Niineste poolt kureeritud näitust eesti esimesest punkarist, Kohtla-Nõmmelt pärit Uno Laurist ning mainimata ei saa jätta ka pühapäevast klubi HALLi väljasõitu Aidu karjääri või Viru Keemia Grupi tööstusparki, kus selle sama, teksti alguses kirjeldatud õlitehase katusel said 40 osalejat kogeda Üle Heli esindajate live-etteastet.

Mägede Hääle suurim pluss peitubki selle poolt pakutavates väikestes ja omanäolistes elamustes. Nagu näis ka festivalil mitmel korral rahuloleva ilmega vastu jalutanud peakorraldaja Ivar Murdi näost ning kommentaarist „läheb väga hästi”, on festival jõudnud etappi, kus enam juukseid peast kiskuma ei pea. Sai taaskord tõestatud, et lahedate asjade kogemiseks võib astuda ka oma tagaaeda.

Fotod: Janar Aronija