Eile, 13. aprillil toimus Tallinna vanalinnas rongkäik, kus avaldati meelt karusloomafarmide keelustamise poolt Eestis. Loomade õiguste eest seisjate silmis ei ole metsloomadel võimalik farmides liigiomast elu elada. Samuti on küsitav, kas loomadele kasu saamise eesmärgil kannatuse põhjustamine on tänapäeval eetiline, kui karusnahast on saanud mittevajalik luksuskaup.

Foto: Priit Mürk

Kuna inimesed kohanevad muutustega aeglaselt, on loomaõiguslaste ettepanek farmid keelustada kümneaastase üleminekuajaga. TNS Emori ja Saar Polli läbiviidud uuringute järgi on üle poole Eesti elanikkonnast vastu loomade kasvatamisele ja hukkamisele farmides karusnaha saamise eesmärgil. Karusloomakasvandus ei ole Eestis suur majandusharu: on neli farmi, kus kasvatatakse minke ja rebaseid ning 27 (või teistel andmetel hoopis 40) farmi, kus kasvatatakse tšintšiljasid. Aastas tapetakse Eestis umbes 130 000 karuslooma, suurem osa neist Keila lähedal farmis AS Balti Karusnahk, mis kuulub soomlastele.

Karusloomakasvandused on keelustatud Suurbritannias, Austrias, Hollandis, Makedoonias, Horvaatias, Sloveenias, Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti mõnes kohas Saksamaal ja Belgias. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid. Enamikus riikidest on seda tehtud eetilistel alustel. Itaalias ja Šveitsis on karusloomakasvanduste jaoks loomade heaolunõuded nii ranged, et neid kasvandusi seal sisuliselt enam ei ole. Karusloomafarmide keelu üle arutletakse enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides ja see arutelu ei vaibu niipea.

Fotod: Priit Mürk