Kiirkohting: Jaanus Samma

Teisel Riia biennaalil (RIBOCA2) uue tööga „Riia postkaardid” välja tulnud kunstnik Jaanus Samma leidis hetke aega, et tutvustada oma uut Läti ja laiemalt ka Baltikumi lähiajalooga suhestuvat teost.

Teisel Riia biennaalil (RIBOCA2) uue tööga „Riia postkaardid” välja tulnud kunstnik Jaanus Samma leidis hetke aega, et tutvustada oma uut Läti ja laiemalt ka Baltikumi lähiajalooga suhestuvat teost.

Jaanus Samma. Foto: Martin Rünk

RIBOCA2 pidi avatama mais, aga juba liigagi teadaolevatel põhjustel lükati vähendatud ja lühendatud kujul sügisesse. Eesti kunstnikest osaleb biennaalil mitmekülgsete kunstipraktikatega silma paistnud Jaanus Samma, kelle kunstnikupositsiooni võiks ka kirjeldada kui varjatud või kaduvate ajalugude ümberjutustajat, mis võtavad eri kujusid ooperitest kampsunite ja välikemmerguteni. Sõnad, materjalid ja objektid – osalt leitud ja osalt loodud, pannakse kõnelema ajaloo pragudest, moodustades teatava aja- ning tähendussilla mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.

Riia biennaal oli seekord oluliselt väiksem ja kompaktsem kui esimesel korral 2018. aastal. Kuidas su enda käsi selle pandeemia ajal on käinud? Kas kunstnikuna on see pannud midagi ümber mõtestama?

Natuke ikka. Tegelen rohkem sellega, mis on käegakatsutav ja kindel. Suuri tulevikuplaane hetkel ei tee ja ka enda töö olen paljuski viinud käsitöö tasandile. Teen rohkem asju, mis ei ole teistest sõltuvad. Kui tavaliselt töötan installatsioonidega, mille erinevad komponendid ei ole minu enda loodud, siis nüüd olen hakanud näiteks joonistama. See on tegelikult hea vaheldus, sest mõnes mõttes on ju ka aega rohkem ja saab erinevaid mõtteid katsetada, mida mõnel teisel perioodil, kui on väga tihe näitusegraafik, ei saa kahjuks lubada.

Sinu Riia biennaali installatsioon „Riia postkaardid” põhineb Kaspars Irbe päevikutel. Kuidas sa Irbeni jõudsid ja mida tema lätikeelsed päevikud üldse sisaldavad.

Minu töö on tegelikult päris kaudselt seotud Irbe päevikutega, sest ise ma neid lugenud ei ole, kuna nad on lätikeelsed.

Kui mind Ribocale esinema kutsuti, siis teadsin, et tahan teha töö, mis tegeleks Riia linna n-ö varjatud kihistustega. See aga tähendas, et mul oli vaja konsultanti, kedagi, kes teab, kus olid Riias ajaloolised geimeeste kohtumispaigad, ja seetõttu võtsingi ühendust ajaloolase Ineta Lipšaga. Ineta Lipšat tundsin juba varem ja tema jaoks on Irbe päevikud, mille otsa ta täiesti juhuslikult sattus, saamas omamoodi elutööks.

Jaanus Samma kunstnikuvestlus „Cruising in Soviet Riga. Irbe diaries" Jūrmalas, Villa Irbes. Foto: Ainārs Radovics

Kaspars Irbe (1906–1996) oli üks Jūrmalas resideeruv ametnik, kes terve elu pidas päevikuid. Peale argisündmuste kirjeldamise on neis päevikutes ka värvikalt kirjeldatud homoseksuaalsete meeste tegemisi.

Inetaga Riias jalutades ärkasid need kunagised kohtumispaigad ellu, tal oli iga lantimiskoha kohta mitu lugu rääkida, millest Irbe oma päevikutes oli pajatanud.

Mismoodi tema päevikud selleks kontseptsiooniks arenesid?

Oma varasematel välitöödel Eestis olin kuulnud, et Nõukogude ajal olid Riia linn ja Jurmala rand Eesti seksuaalvähemustele atraktiivne reisisihtkoht, sest suurlinnaelu pakkus rohkelt anonüümsust. Seda kinnitab ka Irbe oma päevikutes, mainides aeg-ajalt oma läbikäimisest leedukate, ukrainlaste ja ka eestlastega.

Kuna ma isegi olen Riias ju ikkagi turist, siis leidsingi, et kõige ausam oleks sellest lähtepunktist ka oma töö teha.

Installatsioon „Riia postkaardid” meenutab nõukogudeaegset turismimessi paviljoni, mis annab nostalgiahõngulise ettekujutuse omaaegsetest meeste kohtumispaikadest.

Mis sul veel plaanis on lähiajal kui see top-secret pole?

Mõned näitused on tulemas, üks grupinäitus Temnikova & Kasela galeriis, mida Rael Artel kureerib ja ka järgmise aasta algul isikunäitus Milanos, aga kõige selle valguses, mis praegu käimas on, pole ma sellega liiga palju arvestanud, pigem proovin stressivabalt kulgeda ja eks siis näis kuhu need plaanid välja viivad.

Jaanus Samma „Riia postkaardid”. Fotod: Aleksander Tsapov

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Arvustus: Rõivad ja rahvuslus Balti jaama ootepaviljonis
Dmitri Gerasimovi loodud vormirõivas koos Valgevenest ostetud villaste sukkpükstega. Foto: Kent Märjamaa
Dmitri Gerasimovi loodud vormirõivas koos Valgevenest ostetud villaste sukkpükstega.
4 min

Arvustus: Rõivad ja rahvuslus Balti jaama ootepaviljonis

Mustaks värvitud rahvarõivad, asfaldist põll, Prisma poekärust soomusrüü ja setu hõbesõlgedest inspireeritud riisimüts – tõlgendusi rahvusmoest analüüsib Artishoki biennaali näitel Aleksander Tsapov.
Kollektiivne mälu ja kriiside ajastu
Maria Kapajeva tegeleb oma uurimuslikus kunstis Kreenholmi endiste naistööliste kui mitmekordselt tõrjutud inimgrupi mälestustega. Repro raamatust „Unistus on helge, veel ebaselge”, 2020 (mildabooks.com/product/dream-is-wonderful-yet-unclear)
14 min

Kollektiivne mälu ja kriiside ajastu

Suur osa Eesti ja ka ülejäänud maailma ühiskondlikest vaidlustest keerleb just ajaloomälu ümber. Oluline pole seejuures ainult, mida mäletatakse, vaid kuidas seda tehakse, kuidas mälestust ja identiteete konstrueeritakse ning missugused on mälu ja võimu seosed. Üha enam kerkib ka küsimus mälust (ning unustamisest)…
Kiirkohting: Flo Kasearu
4 min

Kiirkohting: Flo Kasearu

Sel kevadel Eestis välja kuulutatud eriolukord pööras ka kunstimaailma pea peale. Kumu kutsus kiiretele aegadele kiirelt reageerima kunstnik Flo Kasearu. Kumu viiendal korrusel on alates 18. augustist avatud Flo Kasearu näitus „Eriolukord”, millega kunstnik vaatab muuseumi muutunud töökorraldust ning dokumenteerib Kumu saaliteenindajate uusi päevarutiine.
Müürileht