Seni, kuni oleme kellegi tegudest ja nendest tingitud ebameeldivatest emotsioonidest sõltuvad, on ka mõned kunstiteosed meile probleemsed. Me ütleme, et neid ei tohi olla, sest ei taha, et miski meis või kelleski teises neid seoseid ärataks, aga ebameeldiv on just tekkiv seos ja valeks võime lugeda teguviisi, millele see seos viitab – kunstiteos ei ole selle tõttu vale.

Poleemika aluseks oleval Tartu Kunstimuuseumi näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” eksponeeritud Zbigniew Libera teos „Residendid” (2003).

Poleemika aluseks oleval Tartu Kunstimuuseumi näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest” eksponeeritud Zbigniew Libera teos „Residendid” (2003).

Kunstiteose keelamine ei lahenda ega tee olematuks minevikku ega kaota inimese isiklikku probleemi, vaid sellega takistame laiemal avalikkusel mõtlemast ja tegelemast valeks kuulutatud teguviisiga, milleni kunstiteosest tekkinud seos viis. Paljud ilmselt jäävad alati kannatama, sest ei olegi valmis nendest seostest lahti laskma või neid ümber tõlgendama. Sellest hoolimata ei tohiks seda keelata nendele, kes seda soovivad ja selleks võimelised on.

Tõsi, mõne inimese võib kunstiteosest tekkinud seos viia ka lubamatu teoni, aga tal on siiski õigus seda luua, isegi siis,kui ta on kohustatud hiljem selle teo eest ühiskonna ees vastutama.

Ma leian, et igale inimesele peaks jääma õigus otsustada, kas nad tahavavad nende tekkivate seostega tegeleda või mitte, ning probleemseid teoseid tuleks vastavalt kommunikeerida, et inimesed oleksid ette hoiatatud, et kunstiteos võib tekitada vastakaid tundeid. Aga me ei tohi sellepärast takistada kõigile teistele ligipääsu nende teemadega ideetasandil tegelemiseks, sest nii keelame me neile võimaluse individuaalseks arenguks.

Kunstiteos ei ole tegu: see on idee ja selles seisnebki kunsti funktsioon, et me saame läbi kujundite tegeleda maailmaga, sooritamata tegusid nende kujundite taga. Või paremal juhul – kui kunst loob meis positiivseid seoseid, saame seeläbi nautida ka seda, mis on meile tegelikkuses parajasti kättesaamatu, olgu selleks rikkalik puuviljavaagen, lopsakas lillebukett või alasti Veenus.

Kultuuriminister loodetavasti nõustub minuga, et oleme tänaseks päevaks riiklikul tasandil kokkuleppele jõudnud, et kunst ei pea olema tingimata meeldiv. Kui inimesel on tugev side sellega, mida kunst kujutab, võib saadud elamus meie meelt petta ja panna meid elavalt läbi kogema asju, millel siiski tegu puudub. Niisiis peab arvestama, et kunst võib olla inimesele ka niisama hävitav kui ta on täiustav.

Probleemsete kunstiteostega tuleb tegeleda kunstikriitika ja avaliku arvamuse, mitte võimu läbi. Kultuursed inimesed ei laseks sõnumitoojat maha, isegi mitte siis, kui ta juhtubki olema loll. #kender #tartukunstimuuseum #charliehebdo