Milline lugemisvara on noorele sotsialistile või anarhistile teed näidanud? Koondasime kokku noori Eesti vasakpoolseid portreteeriva loo jaoks tehtud intervjuudes mainitud lektüüri. Kui osata otsida, saab need kõik tasuta kätte.
„Söekaevurid”, Émile Zola (1885)
Väikesesse linna saabunud noor mees Etienne võetakse tööle söekaevandusse, kus töötab terve linn. Nähes, kui halvad on töötingimused ja kui madal on tasu, hakkab ta töölisi sotsialistlikult mõtlema õhutama. Seda karmi olustikku ja revolutsioonilist atmosfääri kujutavat romaani peetakse Zola meistriteoseks.
„Kuu on karm armuke”, Robert A. Heinlein (1966)
Aastaks 2075 on Kuust saanud karistuskoloonia, kus kriminaalid, poliitilised põgenikud ja nende järeltulijad elavad ilma Maa valitsuse vahelesegamiseta. Kui peategelane kuuleb, et prognoositakse Kuu toiduvarude lõppemist, asutakse Maale vastuhakku korraldama.
„Change the World Without Taking Power”, John Holloway (2002)
Nüüdisaegsed liikumised ei püüa valitsusi kummutada, vaid neil on teised eesmärgid. Holloway küsib, kas revolutsioon kui idee on tõepoolest sattunud kriisi.
„Kapitalistlik realism. Kas alternatiivi ei ole?”, Mark Fisher (2009)
Fisher kirjeldab laialt levinud taju, ühiskondi „läbivat õhkkonda”, justkui kapitalism oleks ainus võimalik süsteem. Ta kritiseerib nüüdisaegset meediat, mis pakub võimalust antikapitalistlikke ideid küll tarbida ja jagada, kuid ilma tegelikult süsteemi kõigutamata.
„Deep Green Resistance”, Aric McBay, Lierre Keith ja Derrick Jensen (2011)
Raamat analüüsib vastuhaku meetodeid, alustades vägivallatust protestist ja lõpetades geriljasõjaga, ning pakub tegevusplaani kõikidele neile, kes soovivad oma panuse anda.
„This Changes Everything: Capitalism vs. The Climate”, Naomi Klein (2014)
Kliimakriisile ei saa vastata adekvaatselt neoliberaalse turufundamentalismiga, argumenteerib Klein. Lahendus peitub regenereerimisel põhinevas majandussüsteemis, mida autor analüüsi, uuringute ja näidetega selgelt välja joonistab.
„Less is More: How Degrowth Will Save the World”, Jason Hickel (2021)
Hickel pakub teoses välja veenva visiooni postkapitalistlikust ühiskonnast. Tasaareng kui võti õiglasema, hoolivama ja lõbusama ühiskonna poole liikumiseks on veennud ära nii Russell Brandi kui ka Raj Pateli.
„How to Blow Up a Pipeline: Learning to Fight in a World on Fire”, Andreas Malm (2021)
Kui panused on nii suured, siis miks me rahulikest protestidest kaugemale ei lähe, küsib Malm. Raamat mõjub kutsena taktikaid muuta – asuda strateegiliselt vara hävitama.
„Feminist Solutions for Ending War”, toimetanud Megan MacKenzie ja Nicole Wegner (2021)
Artiklikogumikus pakuvad autorid välja lahendusi sõdade lõpetamiseks, viidates feministliku teooria nüüdisaegsele rakendamisele ja analüüsides innovaatilisi feministliku aktivismi strateegiaid.
„A People’s Green New Deal”, Max Ajl (2021)
Roheline „uus kurss” kui kogum poliitikasoovitusi on üks kõige tõsiseltvõetavam kliimakriisi lahendus. Ajl tutvustab kaasahaaravalt mitmekülgseid lähenemisi ja pakub oma soovitusena välja lahenduste paketi, millega kaasnevad hüved jaotuksid võrdselt.
