Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala doktorandid Eveliis Padar ja Häli Tarum kritiseerivad MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi hiljutist pressiteadet, et samasooliste suhteid ei pea enamus Eesti kodanikest mitte kunagi õigustatuks, öeldes, et uuring on läbi viidud ebateaduslikel alustel. Artikkel ilmus algselt 30. märtsil Eesti Päevalehes.

Häli Tarum ja Eveliis Padar

Viimaste kümnendite püüdlused teaduspõhise poliitikakujundamise poole on võltstõe ajastul üha enam kahtluse alla seatud. Uued meediaplatvormid, mis võimaldavad kõikvõimalikel eesmärkidel tegutsevatel huvigruppidel üha häälekamalt ühiskonnas sõna võtta, ajavad segadusse nii meediatarbijad kui ajakirjanikud. Seetõttu ongi teadlastel üha suurem kohustus aktiivselt sekkuda, sest kui ühiskonna arengutest ei räägi ühiskonnateadlased, räägib nende eest keegi teine, kelle teaduslik taust ning erapooletus võivad olla küsitavad.

Kuidas siis saada aru, kas järjekordne uudis ühiskonna arvamusi kaardistavast uuringust on tõsiseltvõetav teadustöö või järjekordne infooperatsioon? Allikakriitiliselt tuleks suhtuda organisatsiooni, kes uut teadmist ühiskonnale presenteerib. Eestis on laiemalt läbi vaidlemata – kes või mis on uurimisinstituut või mõttekoda. Avalikkusele tähendavad need terminid sõltumatust, kuid maailma poliitikast teame, et taoline asutus võib vägagi ideoloogiliselt kallutatud olla.

Eesti kontekstis tuleb aga vahet teha teadusasutustel, sh ülikoolidel ning nende erinevatel instituutidel/osakondadel, üksikutel mõttekodadel/rakendusuuringute keskustel (nagu näiteks Praxis, Centar või RAKE), turu-uuringu firmadel ja MTÜ-del. Kui esimesed kolm lähtuvad oma igapäeva töös headest uurimistavadest, sh akrediteeritud teadusasutused ka Eesti Teadlaste Eetikakoodeksist, siis MTÜ-de puhul on tegemist vabatahtlike organisatsioonidega, mis võivad olla kokku kutsutud vägagi erinevate huvigruppide poolt.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut (ÜUI), kes viimasel ajal ühiskonna teemadel aktiivselt sõna võtab, on selles osas segadust tekitav organisatsioon. Olles kaaperdanud akadeemilise sümboolika/nimetuse esitleb MTÜ end semantiliselt justkui uurimisasutusena – seletav sõnaraamat ütleb, et instituut on teadus-, uurimis- v. õppeasutus (ka kõrgkooli osa) – ei ole siiski tegemist akadeemilise uurimisasutusega.

Küsimus on, kuidas end avalikkusele presenteerida. Kui MTÜ ÜUI koduleheküljel väidetakse, et tegemist on mõttekojaga, mille: „eesmärgiks on selgitada välja Eesti inimeste arvamusi ühiskondlikult olulistel päevakajalistel teemadel ning neid laiemalt tutvustada” ning missiooniga: „kajastada laiapõhjaliselt Eesti inimeste väärtushinnanguid“, siis on õigustatud lugeja ja ka ajakirjanduse poolne küsimus, kas ühe ebamäärase rahastuse, motiivide ja huvidega organisatsiooni hinnangud olukorrale saavad olla sõltumatud?

Nii kinnitaski MTÜ ÜUI esindaja oma õienduses meie kõhklusi avalikult (Postimees 28.03.17 „Peeter Espak: kannatust, härra Lobjakas“), et tegemist on MTÜ-ga, mis kasutab teadlaste nõu ja eraisikute rahastust ning akadeemilised süvaanalüüsid ei olegi nende ambitsioon. Selline väide peaks olema ohumärk kõigile, kes kunagi nende poolt teostatud uuringuid või raporteid lugema juhtuvad, kuna kinnitab uuringute subjektiivsust ja teatud kogukonna/sõpruskonna huvide kesksust. Kuidas nad seda teevad?

MTÜ ÜUI „uuringud” kujutavad endast üksikuid ja pealegi kallutatult formuleeritud küsimusi, mille tulemusi pressiteate vormis avalikkusele „tõlgendatakse”. „Uuringu tulemuste“ saamiseks kasutab MTÜ omnibussi küsitlusmeetodit, mis on silmast silma läbiviidav küsitlus, mida regulaarselt teostavad mitmed turu-uuringufirmad. Omnibussid on justkui platvormid, kuhu igaüks, kes leiab raha selle teenuse ostuks, võib endale meelepärase küsimuse lisada. Nii võivadki omnibussid sisaldada küsimusi näiteks teadusasutustelt, kes korjavad informatsiooni mõne uuringu tarbeks, või ka eraettevõtetelt, kes soovivad teada, kuidas nende uus maasikamaitseline siider võiks tarbijatele peale minna. Ühe küsimuse lisamine omnibussi sõltub ettevõtte hinnakirjast, ent jääb tavaliselt 300–400 euro piiresse. Vastutus küsimuse sõnastuse ja selle hilisema tõlgendamise eest lasub aga sellel, kes on küsimuse eest maksnud.

Näide viimatisest MTÜ ÜUI uuringust. Esitatud on küsitletute protsentuaalne jaotus kindlale küsimusele vastamisel, kuid sõnagi pole mainitud, mida need andmed tähendavad, mida vastaja võib mõelda, kui vastab näiteks, et „seksuaalsuhted omasooliste vahel ei ole mitte kunagi õigustatud” ja mis võib mõjutada vastaja valikuid. Et seda analüüsida peaks olema kõrval näiteks küsimus „vastassooliste seksuaalsuhete õigustatutest”. Samuti tasub usaldusväärse uuringu läbi viimiseks kombineerida erinevaid uurimismeetodeid, mida MTÜ ei ole oma senistes töödes teinud. Selliste tulemuste esitamine uuringuasutuse poolt oleks parimal juhul küsitav, antud juhul aga lausa ebaeetiline ja tahtlikult manipuleeriv.

Kokkuvõttes: ideoloogiliselt kallutatud küsimuste lisamine omnibuss küsitlusse ei ole uuringute läbiviimine, veel vähem teaduslik käsitlus. Uuring nõuab lisaks selgelt sõnastatud uurimisprobleemile ja uuringu eesmärgile ka andmete analüüsi ning oluline on tulemusi seni teadaolevas akadeemilises teadmises tõlgendada. MTÜ ÜUI koduleheküljelt ei leia aga ühegi uuringu raportit, mis nimetatud puudujäägid kõrvaldada võiks. Tegemist on suurepärase infooperatsiooniga – räägitakse laiapõhjalistest uuringutest, näidatakse värvilisi graafikuid kenasti disainitud kodulehel, viidatakse sõltumatusele; samas aga konstrueeritakse oma reaalsust ning läbi selle manipuleeritakse avaliku arvamusega. Seega MTÜ ÜUI „uuringute“ tulemused võivad meile meeldida või mitte, küsimus pole selles, vaid problemaatiline on just „uuringute“ läbiviimise metoodika ning mimikri, mida selle esitlemisel kasutatakse.