Märtsis puudutab oma luuleridadega armastust ka Kaarel Künnap.

Illustratsioon: Ann Pajuväli

oleks vist pidanud ta juba
algusest peale surnuks rääkima

ma ei saanud kohe aru,
et see on ka üks neist
sõja- ja vägistamismängudest
nagu jalgpall või male

poleks kunagi tohtinud
initsiatiivi käest anda –
valged alustavad ja võidavad

äkki olnuks tal lihtsam uskuda
põlevate silmadega hullu,
kes iga päev väsimatult
dean moriarty psühhopaadiveendumusega seletab,
kuidas asjad olema peavad,
armastus ja elu

ilmselt saab alati valida muud
kui kolloidne lohisemine vältimatu poole
ilmselt saab alati valida
alguses

**

inimsuhete mõõtmise
ja loendamise
eetika

vaimsete,
füüsiliste,
emotsionaalsete
kontaktide vältimise
ja varastamise
eetika

kondoomide kandmise
ja mitte kaasas kandmise
eetika

aga olge mureta –
selle kõige kohta
on juba ammu
teie eest
üksikasjalikud reeglid
välja mõeldud

ja kokku lepitud,
et sellest ei tulegi
nagunii midagi välja,
et see lihtsalt ei käi
niimoodi,
olgu armastus või mistahes

ja kui te neid reegleid
korrektselt järgite,
siis ei saa mitte üks
teid otseselt
süüdistada,
kui keegi
või kõik
pärast õnnetud on

**

sind tunda
tähendaks otsekui mingit
ebatõenäolist nädalarütmi:

selgeid esmaspäevi ja teisipäevi,

pea kohal rippuvaid neljapäevi,
mil olukorra kombatav tõsidus
teeb küsimuste esitamisest
ohtliku väljakutse
ja tumedana aimduv nädalalõpp
murdub nii möödunule kui
tulevasele tooni andvaks,
täpselt määramatu kaaluga
aukartust äratavaks olluseks,

enesetapureedeid
üht või teist laadi hävinguga

ja varieeruva pikkusega,
teinekord päevi või nädalaid vältavaid
laupäevi,
hõredaid, mõtlikke,
mis sellele kõigele järgnevad

Kaarel Künnap on Tallinnas elav arhitekt ja luuletaja.