Malaisia päritolu Vishen Lakhiani on loonud haridusplatvormi, kus töörügamisele ja rahateenimisele orienteeritud tulevikuperspektiivide asemel pannakse enam rõhku isiklikule arengule ja inimsuhetele.

Vishen Lakhiani. Foto: Janis Kokk

Tehnoloogia on murdnud ennast pea igasse eluvaldkonda ja just selle abiga tehakse praegu revolutsiooni haridusmaastikul. Kunagi 700 dollariga asutatud mainekas haridus- ja tehnoloogiaettevõte Mindvalley ei püüa rohkemat ega vähemat kui jõuda oma õpiteenustega miljardi inimeseni üle maailma. See on firma, kus kõik töötajad saavad osaleda organisatsiooni juhtimises ja rääkida kaasa selle arengus, kuna puuduvad tavamõistes juhid. Seda nüüdseks hinnanguliselt 40 miljoni dollarilise väärtusega ettevõtet veab mees, kes haldab oma meeskonda nutitelefonirakendustega. Mindvalley pakub õpet eelkõige enesearengu vallas, alustades hingelisest arengust, stressiga toimetulekust, tervislikust toitumisest ja meele ning keha treenimisest ja lõpetades külluse manifesteerimisega, kuid fookuses on ka erinevad ettevõtlusega seotud teemad.

NASA teadlaste hiljuti avaldatud uuring osutab, et tavakool ja sealt saadav haridus hävitavad laste loovuse ja summutavad originaalsed ideed. Eesti kooliõpilased on küll edumeelsed akadeemilistes mõõduvõtmistes – PISA testide tulemused näitavad, et ühtviisi hästi tuntakse nii loodusteadusi kui ka matemaatikat –, aga kui jõuame hariduse rakendamiseni elus, on paljud meist õnnetud, stressis ja rahulolematud oma igapäevatööga. Eesti kontekstis on endiselt suur probleem ka õpetajaameti ebapopulaarsus ja õpetajate vähene motiveeritus.

Mis võiks lahendada õpetajapuuduse ja vaimse tervisega seotud väljakutsed, millega nad maadlevad? Mida on meil vaja, et saada terviklikeks inimesteks ja ühiskonna edukateks, sh õnnelikeks, liikmeteks? Ja kas selle eest peaksid kandma hoolt meie koolid ja haridussüsteem?

Kerttu Sarapuu vestles Mindvalley looja ja juhi Vishen Lakhianiga ajal, mil keset kuuma juulikuud oli Tallinna Kultuurikatla vallutanud Mindvalley enesearengu suveülikool Mindvalley University, ning uuris, mida kujutab endast nende pakutav haridusplatvorm ja milline võiks olla haridus tulevikus.

Kuidas Mindvalley haridusplatvorm töötab ja kuidas erineb see konventsionaalsest haridusest? Mis on põhilised tööriistad ja ideed, mida te pakute?

Mindvalley on loodud täitma tühimikku, mida tavaharidus- ja ülikoolid kogu maailmas ei ole suutnud teha. Me räägime transformatiivse mõõtmega haridusest (isiklikku muutumist ajendavast – toim.). Tavahariduse fookuses on põhiliselt kaks asja – töö ja raha – ning nende saavutamiseks vajalike oskuste omandamine. Tänapäeva maailmas ei ole see aga enam piisav, vaid ainult väike osa eluks vajalikust. Elu on midagi palju enamat kui tasuva töö leidmine ja rahateenimine. Tähendusrikkad on tervislikult elatud elu, head suhted lähedastega, oma emotsioonide tundmaõppimine, reisimine, ühiskonna teenimine ja kõige selle nautimine, mida elul pakkuda on. Koolid seda meile ei õpeta. Sisuliselt loome me praeguse haridussüsteemiga olemuselt ebatäielikke inimesi. Meil on ühiskonnas suured katsumused seoses suhete, tervise ja depressiooniga. Nüüdisaegne haridus peaks aitama nende väljakutsete ja küsimustega hästi toime tulla.

Kui rääkida meie tegutsemisvormist, siis nii nagu Harvardi ülikoolis, saab ka Mindvalleys osaleda veebikursustel, hakata täiskohaga õppuriks ja teha seda rakenduste kaudu. Meie kursused toimivad nagu veebimängud – see on kolmekümnepäevane õpiteekond tuhande õpilasega, kelle vahel toimub palju vastastikust suhtlust. Näiteks sellistel teemadel nagu enese väärtustamine, biohäkkimine, tervislik toitumine, meditatsioon jpm. Tänapäeva noor ei soovi enam tunnist loengut, talle piisab kahekümnest minutist päevas. Õpilased koonduvad Facebooki gruppidesse, millest kujunevad omamoodi kampused. Ajendatuna soovist kogeda rohkem reaalset silmast silma kontakti kasvas välja rändsuveülikooli projekt Mindvalley University, mis on linnakampus, kuhu tulevad kõikjalt maailmast terveks kuuks kokku ligi 800 õpilast ja õpetajat. Siin aga puudub selline nähtus nagu lõpetamine ja diplomeid samuti ei jagata. Tähtsaim, mis juhatab isikliku õnneni, on ühendus ja suhted teiste inimestega, siia tullakse iga aasta ja nii kuni elu lõpuni. Osa võtavad terved perekonnad, sest meie mudel põhineb põlvkondadeülesel õppimisel ja programm pakub kõigile midagi.

Mindvalley programmis on pandud suur rõhk meele treenimisele. Räägi veidi lähemalt sellest, mida tavakoolid meile ei õpeta, nagu kehaline ja vaimne kirjaoskus. Miks see nii oluline on?

20 aasta eest olid meditatsioon ja mindfulness (meeleteadlik hoiak, millega me igapäevaelu sündmusi ja olukordi kogeme – toim.) paljude jaoks veel täiesti uued nähtused. Mäletan, et kui 18 aastat tagasi Tallinnasse tulin ja nendest teemadest rääkisin, siis inimesed ei olnud veel teadlikud. Praegune Eesti ühiskond on aga tohutult arenenud ja ma ütleksin, et eestlased on üks teadlikemaid rahvaid maailmas. Kuid meele treenimine ei tähenda ainult meditatsiooni, see on ka teadlikkus sellest, mida sa sööd, mida su keha vajab, millised emotsioonid sul on jne. See teadlikkuse nihe peegeldub hästi kohalikes ettevõtjates, palju on tekkinud ärisid ja teenusepakkujaid, kes lähtuvad inimese terviklikkusest.

Olulised on need oskused aga seetõttu, et elu ei peaks keerlema ainult töö ja karjääri ümber, nagu ühiskond meilt tavaliselt ootab. Mitmed USAs tehtud uuringud on näidanud, et ligi 80% inimestest maailmas ei ole oma igapäevatööga rahul ega õnnelikud. Kui lähtume elus ainult tööst, siis me tegelikult ei ela täiel rinnal. Meil on vaja õppida oskusi, mis aitaksid seda perspektiivi muuta – kui muutud ise, muutub ka sinu töö või lood endale hoopis uue sobiva töökoha.

Elu ei peaks keerlema ainult töö ja karjääri ümber, nagu ühiskond meilt tavaliselt ootab.

Mindfulness’i praktikad on integreeritud Vaikuseminutitena ka paljudesse Eesti koolidesse…

Jah, see on suurepärane!

Me võtame oma eelkäijatelt üle mitmeid kontseptsioone seoses elu ja edukusega. Sageli öeldakse, et õpi hoolega, mine ülikooli, leia hea ja tasuv töö ning kõik muu tore järgneb. Kus on selles mudelis viga? Miks hindab ühiskond ainult loogikat ja ratsionaalset kavandamist?

See mudel, millest on otseselt mõjutatud ka meie praegune haridussüsteem, loodi pärast II maailmasõda, kui oli vaja suure hävitustöö järel uus maailm üles ehitada. Praegu on ajaloo kõige turvalisem ajastu ning see vana kord ei toimi enam. Elame külluse ajal ja see võimaldab meil järgida rohkem just seda, mis teeb südame rõõmsaks. Vanade mudelite alusel toimides – rahateenimine vaid ellujäämiseks – inimesed lihtsalt raiskavad end. Ainult paberi ja heade hinnete nimel õppimine selleks, et pidevalt kella viiest üheksani tööl käia, on täiesti ajast maha jäänud lähenemine ning hirmutav väljavaade, kuidas oma elu planeerida. Kõige olulisem, millele tuleb tänapäeva maailmas keskenduda, on isiklik areng ja kasv. Isegi siis, kui oled miljonidollarilise käibega ettevõtte tegevjuht, pole ennekõike tähtis see, kui palju sinu äri kasvab, vaid see, kui palju sa ise inimesena arened.

Sa oled prognoosinud traditsiooniliste ülikoolide lõppu juba lähitulevikus. Kas praegune tööturg on uue vaimsusega töövõtjaks valmis?

Ma ennustan, et ükski nupukas ja intelligentne noor inimene ei vaja lähitulevikus enam ülikoolikraadi ega diplomit, et elus edukalt hakkama saada. Näiteks Google on juba avalikult teatanud, et 15% nende töötajatest ei oma erialast kraadi, sama praktikat ja suundumust järgitakse ka ühes maailma suurimas rahvusvahelises raamatupidamisfirmas Ernst & Young. Tööturg on juba muutumas, palju tähtsamad on isiku oskused ja hoiakud ning seda võib tänapäeval vabalt veebis tasuta õppida. Enam ei ole vaja ülikoolides väärtuslikke aastaid raisata, et kraad kätte saada.

Mindvalley õppemudel on väga tehnoloogiapõhine ja tänu sellele kättesaadav korraga suurele hulgale inimestele. Mis on kõige populaarsem kursus, mida õppida ihaldatakse?

Praegu on kõige populaarsem „Consciousness Engineering” (teadlikkuse tehnikad ja rakendamine – toim.), mis on mu enda koostatud ja kus ma intervjueerin erinevaid oma valdkonnas silmapaistvaid ja edukaid mehi-naisi. Eesmärk on uurida, mis teadmisi nad kasutavad, millesse usuvad, kuidas igapäevaselt toimivad jne. Neid ühendab tavaliselt see, et nad kõik näevad maailma veidi teisiti, kui me oleme tavainimestena harjunud, neil on täiesti tavapäratud ja erakordsed uskumused ning just see on nende edu alus. Kui tuvastada nende puhul need kvaliteedid ja teadvustada neid, nähes, et need ka töötavad, on meil võimalik ise sama valida. Neilt saab õppida sisuliselt neid kopeerides. Näiteks Mindvalley õpetaja Ben Greenfield, kuulus biohäkker, väidab, et kõik inimesed peaksid elama potentsiaalselt vähemalt saja-aastaseks. Ta õpetab, kuidas tagada õige toitumise ja eluviisiga nooruslikkus ja vitaalsus kõrge eani. Samuti on populaarsed erinevad vaimsed teemad ja psühholoogia.

Me teame mitme silmapaistva inimese edulugu, kel on haridustee pooleli jäänud. Samas kui arvestada, et meie isikuomadused on väga erinevad, siis kas on ikka õige noortele kuulutada, et kool ja tunnistus ei ole tähtsad?

See on täiesti okei. Kas on parem, kui me valetame neile ja ütleme, et hinded on elus määravad? Meil on Mindvalleys üks teadlikku lastekasvatust propageeriv ekspert Shefali Tsabary, kes on kirjutanud ka selleteemalise raamatu. Ta küsis kord loengus, miks me pahandame lapsega, kui ta saab halva hinde. Me ise teeme oma lastele ajupesu, nõudes ainult häid tulemusi ja surudes neid autoriteetide alla, võttes sellega neilt õppimisrõõmu. Fookus peakski olema just lapse õppimisrõõmul, mitte hinnetel. Las lapsed õpivad seda, mida nad tahavad. Ärme sunni neid õppima neile vastumeelseid asju. Suurepärane ameerika päritolu teaduse populariseerija Bill Nye on öelnud, et kui astuda kuueaastaste laste klassiruumi, näeme seal klassitäit potentsiaalseid teadlasi – neil on uudishimu ja suured elulised küsimused, näiteks kuidas tekivad pilved, miks vesi on pehme ja lumi karge, aga mingil hetkel need küsimused saavad otsa. Kuskil seal 6–12 aasta vanuses teeme me oma lastega midagi väga hirmsat – nende küsimused kaovad ja koos sellega ka õppimisrõõm, uudishimu ning võime erinevate nähtuste üle imestada. Mindvalleys on meie moto see, et tulevik kuulub uudishimulikele, siin ei panda hindeid ning keegi ei testi sinu teadmisi.

Isegi siis, kui oled miljonidollarilise käibega ettevõtte tegevjuht, pole ennekõike tähtis see, kui palju sinu äri kasvab, vaid see, kui palju sa ise inimesena arened.

Teie ambitsioon on võimas – teha hariduses ülemaailmset revolutsiooni. Kuidas viia need teemad oluliste otsustajate ja gruppideni, et klassiruumi rohkem päris elu tagasi tuua?

Meil on juba kontaktid loodud ja käib koostöö Soome haridusinimestega. See kõik kasvab väga kiiresti, meie juurde tullakse ise, tuntakse huvi programmide vastu, testitakse neid, ja nii levitab see ennast n-ö alt ülespoole, sest nendest haridusvaldkonna tegijatest saavad meie ideede suurimad turustajad. Üks väga suure mõjuga valdkond, mis vajab reformimist, on humanistlike väärtuste toomine haridussüsteemi, et õpiksime hoolima keskkonnast ja inimestest meie ümber. Meie kaugem eesmärk on koolitada välja terve uus põlvkond, keda iseloomustab globaalne teadlikkus, mis tähendab, et indiviid on globaalselt eetiline ja huvitub rohkemast kui ainult iseendast ja oma riigist. Iga päev hävitatakse suuri metsaalasid, varsti on meil meres plasti rohkem kui kalu, me näeme jää massilist sulamist ja uusi kuumarekordeid. Karistame oma hooletu tegevusega maailma ja kui nii jätkame, anname lastele edasi elamiskõlbmatu maa. Teadlikkuse muutumine fundamentaalsel tasandil on ainus viis seda tendentsi ümber pöörata. Mindvalley eesmärk on viia need nn pehmed väärtused igasse maailma kooli, et aastaks 2038 oleks meil täiesti uue teadlikkuse tasandiga põlvkond. Ja selles protsessis on tähtis muuta ka valedel ja manipulatsioonil tuginevat poliitikat, mida esindab sisuliselt trumpism.

Räägi lähemalt, millele Soome koolidega koostöös sündiv haridusplatvorm tugineb ja kas Eestis on samuti huvi üles näidatud.

Testime praegu 600 Soome koolis meie kiirõppe programmi, mis tugineb mälu ja aju võimekuse treenimisele. Ka Eestis on selle programmi vastu huvi olnud. Sügisel on Tallinnas tulemas ESHA (Euroopa Koolijuhtide Ühendus – toim.) 2018. aasta konverents, kus plaanime seda tulevikuhariduse programmi lähemalt tutvustada. Idee järgi peaks see järgmise kahe aasta jooksul kõigile Eesti õpilastele ja nende vanematele kättesaadav olema.

Sa räägid palju teadlikkusest. Eesti üks tuntuim teadlikkuse õpetaja Ingvar Villido väidab, et emotsioonid on inimkonna suurim sõltuvus ja kõigi tänapäevaste probleemide, sh keskkonnakriiside, juurpõhjus. Kuidas sa sellega suhestud ja mis on sinu praktika?

Ma ei ole temast kuulnud, aga usun, et tal on vägagi õigus, sest meie sõltuvus emotsioonidest paneb meid ostma asju, mida me tegelikult ei vaja, ja sööma seda, mis on meie kehale halb. See viib ülemäärase tarbimiseni ja võtab lõpuks ka tervise, mis omakorda takistab meil tegemast õigeid otsuseid nii maailma kui ka oma keha suhtes. On vaja õppida oma emotsioonidega tööd tegema, neid märkama ja juhtima. Minu jaoks on selles kontekstis tähtis tööriist meditatsioon, mis aitab teadvustada, kuidas me oma emotsioone toidame ja valu alla surume, selleks et end paremini tunda.

Mindvalley kaasab rahvusvaheliselt tunnustatud koolitajaid üle maailma. Sa ise oled mitmeid kursuseid modelleerinud ja ka õpetad. Mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja?

Hea õpetaja ei aita õpilasel õppida, vaid muuta oma vaatenurka, annab edasi tarkusi ja õpetab iseseisvalt mõtlema. Kõik õpetajad peaksid olema eelkõige kootsid (coaches – toim.) ja transformatsioonikunstnikud, kes keskenduvad indiviidile ja toetavad mitmel moel tema arengut, et meel püsivalt avarduks. Koolid, raamatud ja podcast’id aitavad meil küll õppida, saada teadmisi ja inspiratsiooni, aga nihke toimumiseks õppimiselt tegelikule transformatsioonile on võtmesõna „kootsing”.

Inimesed on tegelikult väga ebavõrdselt arenenud. Igaühel meist on erinev kimp intelligentsuseid – mõnes asjas oleme osavad, teistega aga tuleme toime tagasihoidlikult. Millele peaks isiklikus arengus eelkõige keskenduma, et elus head tasakaalu leida?

Tuleb keskenduda oma tugevustele. Ära mine õppima programmeerimist, kui sinu huvi on tegelikult graafiline disain. Vajadus on suur just spetsiifiliste oskuste järele. Väga tähtis on tasakaal isiklikus elus – keegi ei taha olla rikas ettevõtja, kel ei ole samas toimivat peret või kelle tervis on halb, või inimene, kellel on küll head suhted, aga näpud pidevalt põhjas. Mindvalleys on üks suurepärane tööriist nimega „Wheel of Life”, see on kaheksat elulist valdkonda hõlmav diagramm, mis aitab hinnata oma tööd, karjääri, suhteid, finantse ja selgitada välja, mis on need valdkonnad ja tasakaalutused, millega on vaja rohkem tööd teha, ning kuhu oma prioriteedid seada.

Me ise teeme oma lastele ajupesu, nõudes ainult häid tulemusi ja surudes neid autoriteetide alla, võttes sellega neilt õppimisrõõmu.

Mõnda Mindvalley kursust võib skeptik pidada pseudoteaduseks või liigseks esoteerikaks, millel puudub teaduslik taust. Kuidas te mõõdate/hindate pakutavate kursuste tulemuslikkust?

Siin ei ole midagi sellist, mida teadus ei toeta. Võtame näiteks jälle meditatsiooni, mis esindas kunagi midagi alternatiivset, kuid nüüdseks on seda palju uuritud ja selle kasulikkus on tõestust leidnud. Kui me räägime keha tarkusest ja isetervenemise võimest, siis ka selle taga on juba väga palju teadusuuringuid. Me küsime kursuse läbinud õpilastelt tagasisidet ja kasutame mõõdikuna NPSi (Net Promoter Score, soovitusindeks – toim.), mille alusel „tapame” iga aasta tervelt 10% madalaima reitinguga õpiprogrammist. Selline pidevas muutumises olek aitab tagada kursuste kõrge kvaliteedi, mis on omakorda meie edu võti.

Eestis on suur probleem motiveeritud õpetajate puudus, õpetajaamet on endiselt ebapopulaarne. Kuidas tavakoolid saaksid lisaks akadeemiliste teadmiste vahendamisele oma õpilasi rohkem toetada?

Mulle meeldiks tegelikult siinsete kohalike koolidega rohkem suhelda. Usun, et ühe aastaga on võimalik transformeerida kõik Eesti koolid ja seda emakeeles. Ennekõike on vaja toetada just õpetajaid ja lapsevanemaid, et neil oleksid vajalikud tööriistad ja suunised, kuidas anda endast parim. Paljud meist saavad lapsevanemateks, ilma et meil oleks sellest mingeidki teadmisi. Oluline on juurutada koolides kootsinguprogramme. Paari aastaga on võimalik muuta Eesti väga madalate kuludega maailma parima haridusega riigiks ning küsimus ei ole siin riigi suuruses, vaid meie visioonis.

Maailmas on mitmeid uuenduslikke haridusalgatusi, nagu Schumacheri kolledž ja Bali Green School, lisaks rakendavad ökokülad uusi transformeerivaid õppeprogramme. Kuidas muuta alternatiiv normiks, uueks standardiks?

See ei ole enam ammu alternatiiv, skeptikuid on järjest vähem. Paljude inimeste jaoks on see juba normaalsus. Teeme mitmete organisatsioonidega koostööd ja ajame kõik omal moel sama asja. Hariduse kõrval on tegelikult suurim probleem, mis tänapäeva maailmas muutust vajab, hirmutamisel ja manipulatsioonil tuginev „vihapoliitika”.

Sa oled jaganud avalikult oma isiklikku lugu, kuidas sa läbi raskuste eduka ettevõtmiseni jõudsid. Mis oli sinu jaoks oluline muutuse hetk ja kõige tähtsam küsimus?

Töötasin aastaid Silicon Valleys hästi tasustatud arvutiinsenerina, kuid olin pidevalt stressis. Siis avastasin enda jaoks meditatsiooni, mis aitas mul lühikese aja jooksul ametikohal edeneda. Lõpuks vahetasin selle ameti vähetasuva meditatsiooniõpetaja töö vastu, mis viis mind omakorda Mindvalley loomiseni. Esmalt alustasime veebilehtede tegemisega koolitajatele ja õpetajatele, kuid nüüd ehitame maailma suurimat veebiülikooli. Jaapanlastel on kuulus nelja küsimuse mudel Ikigai: mida sa armastad teha; milles sa hea oled; mida maailm sinult vajab; mille eest võid raha saada? See küsimustik aitas mul kunagi elus olulisi muutusi teha. Uuri seda lähemalt ja siis hakkavad asjad liikuma. Paraku pole paljudel aga piisavalt julgust ja nad jäävad oma töö lõksu.

Kerttu Sarapuu on vabakutseline kirjutaja ja jurist, loodus- ja mägimatkaja ning tervikliku, teadliku ja jätkusuutliku elustiili huviline.