Maikuus puhkevad teatavasti pungad, oma öiseid kontserte peavad linnud, varahommikuti käivitatakse muruniidukid jne, aga lisaks sellele toimub lausa mitu kirjandusfestvali, esietendatakse teatrisündmusi, avatakse näitusi ja tehakse üldse mõndagi kultuurset. Alljärgnevalt toomegi mõned hoolega valitud olulised üritused, mida tänavu mais kindlasti külastada tasuks!

Hetk lavastusest „Olmeulmad: Sanctum textum*”. Foto: Alissa Šnaider

Tallinn-Narva Music Weeki programmist soovitame klubikultuuri austajatel väisata homme, 6. mail kell 16–17 Nordic Hotel Forumis HALLi ja eri riikide elektroonilise muusika platvorme ühendava Scene Clubbing Heritage’i koostöös sündinud vestluspaneeli, milles keskendutakse ööelu ja loominguga seotud teemadele. Õhtul saab kuuldut edasi arutada HALLis toimuval klubiõhtul, kus astuvad üles eesti, itaalia ja läti DJd ja produtsendid, sh Nina Elektrichka, Claudio PRC, Mihkel Maripuu, Katja Adrikova jpt.

Terve tuleva nädala (9.–14. mai) täidab Tartut traditsiooniline igakevadine Kirjandusfestival Prima Vista. Festivali patrooniks on sedakorda Urmas Vadi ja teemaks „Mängu piirid”. Ka publikut kutsutakse üles mõtisklema selle üle, kus on mängu piirid ja millal muutub mäng tõelisuseks. Äkki on ka kirjandus lõppkokkuvõttes lihtsalt üks mäng? Nädala jooksul saab, nagu ikka, kohtuda kohalike ja kaugemalt tulnud autoritega, seirata kunsti, vaadata kirjandusfilme, jalutada kirjanduslikke kilomeetreid, panna end proovile viktoriinil, soetada mõne raamatugi.

Segakoor Rõõmusõõm (Liisa Rahusoo juhtimisel), Vanemuise sümfooniaorkestri keelpillikvartett, Tanel Ruben (trummid), Jaagup Jürgel (kitarr), Henri Käärik (klahvid), Martin-Eero Kõressaar (bassid) ja Ed Labetski (visuaalid) esitlevad: kontsert „Cancel culture”. Uuritakse, mis seob Veljo Tormist ja Massive Attacki. Tühistatud inimesed? Tühistatud kultuurid? Nii pannakse eri linnades ja saalides kolmel õhtul – 9. mail Viljandi Pärimusmuusika Aidas, 20. mail Kumus ning ja 21. mail Tartus Tubina saalis – helipildis kokku arhailine ja tänapäevane, muusika ja visuaalid.

12., 13. ja 14. mai õhtutel saab aga Paide Muusika- ja Teatrimajas näha Paide Teatri ja Läti teatri Ģertrūdes ielas teātris koostööprojekti, milleks on Barbara Lehtna kummaline lavastus Ja kes mind siis lõpuks mäletab?. Lehtna uurib siin mälukultuuri, identiteediloomet ja (jagatud) vastutust, otsides samas vastust küsimusele, kes ja mis tingimustel tahaksid mäletada elu lõpuni isikut nimega Barbara Lehtna… Dramaturg Linda Krumina (LV), laval Maria Paiste.

Ebatavaline tõotab tulla ka Jarmo Reha DIVIDE ET IMPERA* JAGA JA VALITSE, mida saab näha alates 18. maist (kell 19) endises Kopli rahvamajas aadressil Kopli 93 (Tallinn). Tegemist võib olla koosoleku, koosviibimise, teatrietenduse, kongressi ja/või salongiõhtuga. „Võtke kaasa vaid endid, lahkute midagi saamata,” hoiatatakse küll ette. Idee autor ja lavastaja Jarmo Reha, laval Jarmo Reha ja Aare Pilv, videos Pääru Oja, projekt Ekspeditsioon + Kanuti Gildi SAAL.

Kolme Balti riigi tantsuorganisatsioonide (keda esindab meie omadest Sõltumatu Tantsu Lava) ühisalgatus/koostöövõrgustik Balti Tantsu Platvorm toimub tänavu 19.–21. mail Tallinnas. Kolmepäevane ülevaatefestival koondab lavastusi kõigist kolmest Balti riigist, et tutvustada nende tähelepanuväärsemaid nüüdistantsu esindajaid. Festivali eelõhtuna toimub klubis HALL 18. mail kell 19 inklingroomi külalisüritus.

Lembit Sarapuu „Kalevipoeg ja saareneiu”, 1987, õli. Eesti Kunstimuuseum

Kuu lõpp tõotab mööduda kirjanduslikult aga sedakorda pealinnas. Nimelt toob Kirjandusfestival HeadRead 25.–29. maini Tallinna südalinna eri paigus publiku ette üle 40 kodu- ja välismaise kirjaniku ja sõnameistri, kusjuures esindatud on ka pea kõik kirjandusžanrid. Nii kohtume arvukate krimikirjanikega Põhjamaadest ja mujalt, (musikaalsete) poeetidega, haaravate jutuvestjatega lähemalt ja kaugemalt, aga ikka ka kodumaiste staaridega. Lisaks klassikaliselt suurejooneline luulemissa, põhjalik lasteprogramm, filmid Sõpruses ja kogu melu!

Võrus Kanal Galeriis on juuni alguseni avatud fotokunstnik Sten Eltermaa näitus „Pimenurgad”. Väljapanek jutustab meile näiteks… garaažidest. Garaažidest rääkides ei saa muidugi eriti hästi üle ega ümber ka autodest. Autodel samas on aknad. Ja akendest avanevad vaated! Kuna galerii Kanal on ise aga vana garaažikanal, on kõik lõppeks kõigega kontseptuaalselt veelgi enam seotud, kui esmapilgul võis näida.

Niisamuti ei paista kuidagi saavat üle ega ümber äsja Kumus avatud Lembit Sarapuu mahukast isikunäitusest Tegelikkus ja tõelisus. Näituse ajal 92-aastaseks saava Sarapuu omanäolist ja väljendusrikast maalimislaadi on seostatud tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga, tema loominguliseks kõrghetkeks võib aga pidada Eesti taasiseseisvumise perioodi, kui tema mütoloogilistel ainetel loodud teosed ja eriti „Kalevipoja” motiividega maalid kõnetasid iseäranis laia publikut. Kuraator ja kujundaja Anders Härm.