„Don Juan Tallinnas” on 18 looga kauamängiv, mis on antud välja suure armastuse ning austusega materjali ja helilooja vastu.

★★★★★

Plaadiümbriselt leiab fragmente filmikaadritest ja -plakatist ning režiivihiku lehekülgedest, lisaks eraldi voldiku, kus on juttu linateose ja selle muusika sünniloost koos filmiuurija ja kunstiajaloolase Eva Näripea tekstil põhineva infoga. Ja see on väga oluline – sellise filmi muusikat ei saa taustateadmisteta hinnata.

„DJT” oli omal ajal paras läbikukkumine – 1974. aastal hääletati see kinoajakirja Sovetski Ekran ankeetküsitluse põhjal üheks „üleliiduliselt halvimaks filmiks”. Äärmused ongi äärmiselt põnevad, nii on „DJTst” saanud praeguseks vaat et Eesti kõige camp’likum linalugu. Kui otsida üle maailma antud hindeid, keerlevad need nüüd maksimumpunktide juures.

Muusika kirjutas paari päevaga kokku toona vaevalt 21-aastane ja alles konservatooriumi esimese kursuse läbi teinud Olav Ehala. Albumil on otsekui noore ja geniaalse Olav Ehala portfoolio – lugusid pritsib tulevärgina seinast seina, funk’ist diksiländini ning esitajatena Collage’ist, Heli Läätse, Heidy Tamme ja Lembit Ulfsakini.

Plaadil torkavad kõrva ning võluvad monoheli ja vana kooli kino-sound. Masterdaja Lauri Liivak on jätnud heli võimalikult autentseks, sellega ei ole trikitatud ning seda ei ole keeratud magusaks ja paksuks.

B-poolelt leiame pärli, mis juba üksinda teeb selle plaadi eesti muusikas oluliseks – loo „Vaid see on armastus”. See on laul, mida me kõik teame ja mis jõudis 46 aastat hiljem 2017. aasta laulupeo repertuaari.

Plaadi ilmumise uudiste kohta hoia silma peal Raadio Kohila Facebooki lehel.