Peale selle, et paavst Franciscus paistab silma aktiivse Twitteri kasutajana ning on kaasa teinud rokkalbumil, erineb ta meie ettekujutusest ühest katoliiklikust kirikupeast veel nii mõnelgi viisil.

Paavst Franciscus (CC by 3.0)

Ainukordne paavst

Paavst Franciscus on mitmes mõttes ainukordne. Ta on esimene jesuiidist paavst, esimene Ameerika mandrilt pärit paavst, esimene lõunapoolkeralt pärit paavst ja esimene paavst väljastpoolt Euroopat pärast süüria päritolu Gregorius III (731–741).

Tagasihoidlik paavst

Ta on esimene paavst, kes on võtnud oma nime vaeste kaitsepühaku Franciscus Assisisti järgi, jäädes ise samuti truuks tagasihoidlikule elustiilile. Paavsti apostelliku palee asemel elab ta Vatikani külalistemajas, liikleb Roomas ringi Ford Mondeoga ning on eelistanud välisvisiitidel seni Hyundaid, Isuzut ja Kiat. Võimsaid autosid armastavaid ameeriklasi tervitas Franciscus tänavu aga Fiat 500L-i tagaistmelt.

Rokkiv paavst

Novembri lõpus ilmus paavstil „progeroki sugemetega” album „Wake Up!”. Tõsi küll, albumi valmimiseks Franciscus ise stuudios salvestamas ei käinud ja kitarrisoolosid sisse ei mänginud. Selle asemel on paavsti kõnede saateks loonud helimaastikke itaalia klahvpillimängija Tony Pagliuca, kes on teinud koostööd nii Peter Hammilli kui ka David Jacksoniga Van der Graaf Generatorist. Franciscus pole siiski esimene paavst, kellel oma muusikaalbum ilmub – Johannes Paulus II ja Benedictus XVI kõnesid saatis aga sakraalne muusika. Franciscuse personaalsed maitse-eelistused muusikas kattuvad osalt teismeliste tüdrukute omadega. Paavst on nimelt suur One Directioni fänn, kelle repertuaarist on ta isikliku lemmikuna välja toonud loo „You Don’t Know You’re Beautiful”.

Säutsuv paavst

Iga-aastase Twiplomacy analüüsi põhjal võib väita, et paavst Franciscuse Twitteri konto @Pontifex evib maailma liidritest kõige suuremat mõju. Barack Obamal võib olla küll rohkem jälgijaid, kuid paavsti lihtne, ühiskonnakriitiline ja kaastundlik sõnum leiab Twitteris rohkem lugejaid ja jagamisi. Franciscus on oma eelkäija järel teine paavst, kes Twitteris säutsub. Kui Benedictus XVI saldoks jäi lõpuks 39 postitust, siis Franciscus läheneb jõudsalt tuhandele. Kohaliku Twitteri avangardi kurvastuseks tuleb aga mainida, et Franciscus pole võrreldav Toomas Hendrik Ilvesega – arvutit ta enda sõnutsi kasutada ei oska, Facebooki profiili ei oma, nõunikega suhtlemiseks kasutab faksi ja telekat vaatas viimati üheksakümnendatel.

Fännav paavst

Franciscus on suur jalgpallifänn. Tegemist on siiski argentiinlasega, kes toetab tulihingeliselt oma kodulinna Buenos Airese vutiklubi San Lorenzo de Almagrot. Tänapäeva jalgpallijumalat ehk kaasmaalast Lionel Messit Franciscus hinnata ei oska, sest pole teda kunagi mängimas näinud. Telekast loobumisel on olnud oma hind!

Igamehe paavst

Veel enne kui Jorge Mario Bergogliost sai paavst Franciscus, armastas ta Buenos Airese peapiiskopina teha jalutuskäike linna slummides. Temast on saanud igamehe paavst, kes võib ootamatult lõunastada Vatikani sööklas koos lihttöölistega või teha üllatusvisiidi kohvikutesse. Traditsioone eirates ning kirjutamata reegleid rikkudes külastas paavst tänavuste lihavõttepühade eel Rooma vanglat, kus ta pesi kaheteistkümne vahialuse jalgu, kellest pooled olid naised ja üks moslem.

Multitalendist paavst

Paavst Franciscus on pärit Itaalia immigrandiperest. Enne vaimuliku karjääri õppis ta keemiat ja kirjandust, olles lähedastes suhetes argentina novellikirjaniku Jorge Luis Borgesega. Tema CVst võib leida ka ööklubi turvatöötaja ameti. Jumalasõna juurde juhatas teda 17-aastasena kogetud epifaaniamoment, kui ta kõndis mööda kirikust. Ta on ise selle kohta öelnud, et tundis tol hetkel, et temast pidi saama preester.

Vastuoluline paavst

Paavst Franciscuse renomee pole nii laitmatu, nagu see esmapilgul võib tunduda. Argentina „räpase sõja” perioodil oli Franciscus hunta poole hoidnud Argentina jesuiitide seas kõrgeim vaimulik. Väidetavalt lasub Franciscuse südametunnistusel mereväelastel kahe jesuiidist vaimuliku röövimise lubamine 1976. aastal. Preestrite kaitsmise asemel olevat Bergoglio juhtumile läbi sõrmede vaadanud. Vastuoluline oli ka Bergoglio karjäär Buenos Airese peapiiskopina, mille käigus nüüdseks homosõbraliku paavsti kuvandi pälvinud Franciscus oponeeris Argentina presidendile Cristina Fernández de Kirchnerile, kes soovis legaliseerida homoabielud. Bergoglio nimetas seda „destruktiivseks rünnakuks Jumala plaani suhtes”, kuid pidi lõpuks Kirchnerile alla vanduma.