
23 tulemust otsingule Märten Rattasepp

Märten Rattasepp: Mina, poissmees
Iga mees võib leida ennast elu jooksul erinevatest rollidest – sa alustad pojana ning kui sul veab, lõpetad vanaisana. Muutus mehelikkuse kuvandis teisendab paratamatult ka rolle. Müürileht kogus kokku lugusid sõprusest, vendlusest, isadusest, poissmehepõlvest, kooselust ja tööelust – see on kollaaž 21. sajandi mehest.

Meie igapäevast content’i anna meile tänapäev!
...Märten Rattasepp on narratiividisainer, arvutimängukirjanik ja muidu õudne jalutaja.

Galerii: Linnafestival UIT
...Märten Rattasepp. Temaatilistes vestlusringides rääkisid Eve Komp, Flo Kasearu, ja Kadri Noormets. Festivali üheööklubi muusikalise poole sisustasid JoVille ja...

Tee oma elust tapatalgud
...Märten Rattasepp: „Tegelikult olen mina Liivimaa loetuim kirjanik.”

Raamatupoed neile, kes tahavad lihtsalt raamatuid osta
...Märten Rattasepp ja Kadri Lind. MTÜ juhatuse liikmena on Villem Utoopiaga endiselt seotud, aga kuna...

Seltskond Pargis – 6 pala öisest pealinnast (Onesense Music, 2019)
Värske projekt Seltskond Pargis, mille taga seisavad produtsent Luurel Varas ja ansamblist Ouu tuntud Hyrr Innokent Vainola, teeb pealtnäha just täpselt seda, mida võiks tegijaid arvestades oodata.

Galaktlan – En Garde
Galaktlani kümnes kauamängiv „En Garde” on kontseptuaalalbum duellipidamisest.

Arvustus: Unustage olme, elagu ulme (või vastupidi)
Ülemöödunud suvel ühes Kassisaba korteris toimunud Raho Aadla, Age Linkmanni, Arolin Raudva ja Maarja Tõnissoni tantsulavastus „Olmeulmad” on saanud järje Koplis endise tehase territooriumil.

Taavi Tulev / Kristjan Raidna – AB (Detroit Underground, 2017)
Helimaastikuvõlur Taavi Tulev on avaldanud (koostöö)albumi „AB”, kus 2 x 37 minutit töötleb kõrvu Tulevi süntesaatorite ja Raidna flöödihelide koostöös loodud džässilik atmosfäär.

Unenäolise piirialal
Tundub, et Tallinna kultuurimaastiku kohal hõljub hetkel tavalisus ja olmelisus, aga ka nende nihestamine või transformeerimine ning piiride ja tähenduste mõtestamine. Luise tänava korterist võib leida performance-/tantsulavastuse „Olmeulmad“, milles pealtnäha tava- ja igapäevane moondub aegamisi ümber unenäoliseks.

Taavi Tulev 12″ (2016)
Tulevi sooloalbum on maitsekas ja subtiilne, olgu see siis heliribaks tema enda elule, või hoopis ümbritsevale (või tulevasele?) maailmale. Sedalaadi abstraktne ambient-elektro kukubki hästi välja siis, kui suudab luua seoseid ja erinevasisulisi kujutluspilte; luua maailma, millele helid ainult vihjavad.

Koiliblikas ja lambipirn
Märten Rattasepp kirjutab seni pigem luuletajana tuntust kogunud Kaur Riismaa proosateosest „Pimeda mehe aiad”, mis on mõni aeg tagasi ilmunud „Pühamäe” kõrval juba kirjaniku teine.