PK – Labürint (2015)

„Labürint” algab palaga „Koordinaadid”, millest ilmneb, et sel labürindil neid polegi: „see on koht, mis ei tea isegi oma koordinaate.” See labürint on koduks nii lootusetusele kui ka potentsiaalile ja erinevate vastandite jadale. Jääb mulje, et see kujutab abstraktset kohta, kus inimesed otsivad ennast. Eneseotsingutega tegeleb see plaat – nii teadlikult kui ka alateadlikult – päris palju.

„Labürint” algab palaga „Koordinaadid”, millest ilmneb, et sel labürindil neid polegi: „see on koht, mis ei tea isegi oma koordinaate.” See labürint on koduks nii lootusetusele kui ka potentsiaalile ja erinevate vastandite jadale. Jääb mulje, et see kujutab abstraktset kohta, kus inimesed otsivad ennast. Eneseotsingutega tegeleb see plaat – nii teadlikult kui ka alateadlikult – päris palju.

See motiiv figureerib mitme loo refräänis: „vahel olen, kes ma tahan, aga ülejäänud aja süsteemi ori” („Süsteemi orjad”); „pole veel otsustanud, kes ma tahan olla” („Jäljeajajad”); „sa võid olla igaüks, kui sa ainult usud endasse” („Palverännak”). „Ellujäämiskursuses” prahvatab PK korra: „kus kurat on õige tee?”

Selle õige tee otsimine viib mitmesse kohta. „Sam Fisher” räägib kas maniakist või paranoiast (lahe viide muidu!), „Palverännak” pajatab PK enda heitlustest ja innustab optimistlikult mõtlema, erinevaid igavikulisi teemasid (tõus ja mõõn, armastuslaul, pettumusehõnguline peomaailm vs. entusiasm, ambitsioonid) esineb pisut igavavõitu üldises vormis.

Helgemate hetkede hulka kuuluvad eespool nimetatud „Sam Fisher”, „Jäljeajajad” koos Fofkini külalisvärsiga ja muusikamaailmast rääkiv „Temperatuur”; samuti on PK trap’ilik flow igati omal kohal.

Teekond on siiski käänuline: mitmed popilikud geneerilised taustad tarivad tekstide täiustamise asemel üldmuljet alla ja vahepealsed luulepalad mõjuvad segadusttekitavalt. „Labürindis” leidub potentsiaali, ent see vajaks hoolsat lihvi.

https://soundcloud.com/pkestonia/pk-lab-rint

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

HEALTH – Death Magic (Loma Vista, 2015)

HEALTH – Death Magic (Loma Vista, 2015)

Pärast kuueaastast LP-pausi, mille vahele jäi üks remiksialbum ning soundtrack arvutimängule „Max Payne 3”, tormas USA noise rock’i punt HEALTH kevade hakul taas areenile, kaasas „New Coke’i” nimeline prelüüd uuele plaadile ja video, milles näeb aegluubis oksendamisstseeni ning lõputiitrites lauset „You will…
ekke – Chasm (Detroit Underground, 2015)
Plaadiarvustus_ekke_Chasm

ekke – Chasm (Detroit Underground, 2015)

Härra Ekke Västriku pikaltmängiv krabab esmalt tähelepanu palade ebatavapäraste narratiivsete pealkirjadega „Can’t I…”, „In General…” ja „Meanwhile…”. Elektroonilise muusika, žanri, mis on vokaali puudumise või vähemalt alatähtsustamise poolest lausa kohati pealetükkiv, on see üsna tabav lüke.
Erinevad esitajad – Blanck Mass Presents: The Strange Colour of Your Body’s Tears Re-Score (Death Waltz Originals, 2015)

Erinevad esitajad – Blanck Mass Presents: The Strange Colour of Your Body’s Tears Re-Score (Death Waltz Originals, 2015)

Helitripp extraordinaire missugune. Giallo žanrisse kuuluv õudukas „The Strange Colour of Your Body’s Tears” saab omale briti drone-muusika raskekaallase Benjamin John Poweri (Blanck Mass) kureeritud oratoorse…
Müürileht