Rootsi plaanib muuta parandustööd odavamaks, et vähendada tarbimist

Rootsi valitsus plaanib kahandada parandustööde käibemaksu, et inimesed hakkaksid rikki läinud jalgrattaid, pesumasinaid ja muid vahendeid korda tegema, mitte uusi ostma, kirjutab The Guardian.

Rootsi valitsus plaanib kahandada parandustööde käibemaksu, et inimesed hakkaksid rikki läinud jalgrattaid, pesumasinaid ja muid vahendeid korda tegema, mitte uusi ostma, kirjutab The Guardian.

Rootslased võivad uue seaduse järgi küsida tagasi poole parandustööde tulumaksust. Foto: Anders Eriksson (CC by 2.0)

Rootslased võivad uue seaduse järgi küsida tagasi poole parandustööde tulumaksust. Foto: Anders Eriksson (CC by 2.0)

Septembri lõpus esitas Rootsis võimul olev sotsiaaldemokraatlik erakond valitsusele ettepaneku alandada jalgrataste, riiete ja jalanõude parandamise käibemaksu 25 protsenilt 12-le. Erakond tegi samuti ettepaneku tagastada pool tulumaksust, mis on teenitud külmikute, ahjude, nõudepesumasinate ja pesumasinate parandamisest. „Usume, et see aitaks oluliselt vähendada remonditööde kulusid ning teeks sellest nii majanduslikust ratsionaalse käitumisviisi,” ütleb The Guardianile Per Bolund, Rootsi majandusturgude ja tarbijasuhete minister ning roheliste erakonna liige.

Bolund on olnud Rootsis uute algatuste võtmeisik – tema hinnangul alandaks käibemaksusoodustus ühe 400 Rootsi krooni (~42 €) maksva parandustöö hinda 50 SEK-ile, mis on piisav, et hoogu anda Rootsi remonditööstusele. Ta loodab, et tänu tööriistade maksusoodustusele tekib palju uusi koduseid parandustöökodasid, mis annaks vajalikke töökohti uutele sisserändajatele, kellel pole ametlikku haridust.

Parandustööde maksusoodustus on osa valitsuse plaanist kahandada süsinikuheiteid, mis tekivad tootmisprotsessis Rootsist väljaspool. Alates aastast 1990 on Rootsi vähendanud oma aastast süsinikdioksiidi emissiooni 23 protsendi võrra ning toodab poole riigist tarbitavast elektrist taastuvatest allikatest. Kuid tarbimisega seotud emissioonid on aasta-aastalt siiski tõusnud. Bolundi sõnul on seadusemuudatus seotud ka rahvusvahelise tarbimise vähendamise ja isetegemise trendidega, nagu jagamismajandus ja „käsitööliste liikumine” [maker movement], mis on mõlemad Rootsis väga populaarsed.

„Ma usun, et rootslaste vaated muutuvad. Kasvab teadmine, et peame oma asjade eluiga pikendama, et materjalide tarbimist vähendada,” ütleb Bolund. Kui detsembris seadusemuudatuse kasuks otsustatakse, muutub parandustööde käibemaksusoodustus seaduseks alates 1. jaanuarist 2017, vahendab The Guardian.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Ei ole vaja karta õnnelikke sõltumatuid inimesi oma riigis. Intervjuu Indrek Kaselaga
Indrek Kasela. Fotod: Tõnu Tunnel
Indrek Kasela.
14 min

Ei ole vaja karta õnnelikke sõltumatuid inimesi oma riigis. Intervjuu Indrek Kaselaga

Vabadus on ühtaegu õnnistus ja vastutus. Mis võiks aga innustada Eesti kultuuritegelasi avalikust rahastusest võimalikult sõltumatult oma asja ajama ning kuidas ise kultuurivaldkonnas tegutsedes kibestumist vältida?
Jagamismajandus astub kapitalismile varbale?
Foto Kihnu memmedest: Joonas Plaan (CC BY 2.0), graafika: Madis Katz

Jagamismajandus astub kapitalismile varbale?

Esmaspäeval Uberit sõites 200 eurot, teisipäeval kodukokana 60 eurot, kolmapäeval veebipõhise õppejõuna 40 eurot, neljapäeval giidina 120 eurot ja reedest puhkama, et oma linnakorter turistidele vabastada (300 eurot!). Kas selline võiks näha välja postkapitalistlik tulevik?
Müürileht