Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (14.02–28.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu Ukraina oligarh Medvetšukist, Kreeka ülikoolide asüüliseaduse tühistamisest, Lukašenka ja Putini kõnelustest Sotšis ja Nord Stream 2-st.

● Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas 20. veebruaril alla määrusele, mille alusel hakkavad kehtima sanktsioonid Viktor Medvetšuki vastu, kes on üks suurimaid Ukraina oligarhe. Samuti on sanktsioonid määratud tema naise Oksana Martšenko ja veel kuue isiku suhtes.

Viktor Medvetšuk on üks Ukraina venemeelse erakonna Elu eest! juhtidest. Määruse alusel kehtivad sanktsioonid kolm aastat ja on suunatud 19 firma vastu, mis on kõik seotud Medvetšukiga. Sanktsioonid on eelkõige mõeldud takistama okupeeritud Ida-Ukrainast kivisöe Venemaale eksportimist. Medvetšuk kasutas kivisöe ekspordist saadud tulu oma uudistekanalite rahastamiseks. Ukraina riigistab seejuures talle kuuluva naftatoru, mis ühendab Euroopat Vene naftaga.

Medvetšuk on Putiniga lähedaselt seotud – Putin on ta tütre ristiisa. Samuti on Medvetšuk 2014. aasta kevadest saadik vahendanud Ida-Ukraina okupeeritud alade ja Ukraina valitsuse vahelist suhtlust, olles samuti üks kolmesuunalise kontaktgrupi algatajatest OSCE, Venemaa ja Ukraina vahel. Medvetšuk mängis sellega Venemaa agressiooni tulemused viimasele poliitiliselt kasulikuks.

Medvetšuki enda sõnul määrati sanktsioonid talle ja ta perele ebaseaduslikult ja mitte ühegi asitõendi alusel. Medvetšuk lubas Ukrainasse jääda, mis oli Kremli hinnangul väga murettekitav otsus. Endine USA suursaadik Ukrainas nimetas Zelenskõi kehtestatud sanktsioone hästi ajastatud käiguks, mis demonstreeris USA uuele administratsioonile, et Ukraina on jätkuvalt usaldusväärne partner. 

● Kokkupõrked protestijate ja politsei vahel tühistatud haridusseaduse pärast Kreekas Thessalonikis. Politsei arreteeris 20. veebruaril üle 30 protestija seoses ülikooli asüüliseaduse tühistamisele järgnenud rahutustega. Seadus oli loodud, et hoida ära sarnased veresaunad, nagu toimus 1973. aasta Ateena Polütehnikumis, kui sõjaväelise diktatuuri korravalvurid tapsid protestivaid tudengeid.

Eelmisel nädalal võtsid protestijad enda kontrolli alla ühe Aristotelese Ülikooli hoone, millest teatas politseile ülikooli rektor. Meeleavaldajad piirasid korravalvurite sõidukeid, et takistada kaasprotestijate arreteerimisi.

Asüüliseadus keelas ülikooli territooriumil korravalvurite kohalolu. Välja arvatud juhul, kui selleks andis loa ülikooli kolmeliikmeline paneel, kuhu kuuluvad rektor, teaduskonna juht ja üliõpilaste esindaja, või kui on toime pandud kuritegu või eluvastane roim. Seadus oli eelkõige mõeldud vaba hariduse ja teadustöö kaitsmiseks. Seadus on olnud jõus 1974. aastast, olles üks esimesi suuremaid reforme hariduses pärast sõjaväelise diktatuuri langemist Kreekas. Selle tühistamises nähakse ohtu demokraatiale.

Seaduse tühistamist on õigustatud aga väitega, et korravalvurite kohalolu keelamine annab võimaluse ülikoolide territooriumil psühholoogilise või füüsilise vägivalla toimepanemisele nii üliõpilaste, õppejõudude kui ka töötajate suhtes. Seejuures võimaldab antud seadus avaliku vara rikkujatel või illegaalsete tegevuste praktiseerijatel põgeneda ülikooli territooriumile. Antud tegevused pole mitte mingit moodi seotud vaba hariduse omandamisega ja seadus kaitseb ülikooliväliseid isikuid korrakaitse eest.

Kusagilt ei paista, et seaduse tühistamine oleks märk diktatuuri naasmisest Kreekasse, kuna riik on demokraatlikuna püsinud pea 50 aastat. Praegune paremtsentristlik valitsus toob seejuures õigustuseks ülejäänud maailma, kus on lubatud korravalvurite kohalolu ülikooli territooriumil.

● Kaks vana „sõpra” taas koos. 22. veebruaril toimus Sotšis kuuetunnine kokkusaamine Venemaa presidendi Putini ja Valgevene presidendi Lukašenka vahel, kes arutasid toppama jäänud integratsiooni kahe vennasrahva vahel.

Kohtumine sai alguse kell kolm päeval, kui mindi koos suusatama ning kõnelused jätkusid õhtusöögilauas. Kremli sõnul räägiti strateegilisest partnerlusest, mis hõlmab endas koostööd energeetikas, majanduses ja Valgevene ning Venemaa ühisriigi (st kahe riigi liitumise) raamistiku loomises. Liitriigi osas muidu põiklev Lukašenka on rahutuste tõttu Valgevenes, aga aina rohkem sõltuv Putinist ja seega naaberriigi nõudmistega kergemini kaasaminev. Vene meedia tsiteeris Lukašenkat, kelle sõnul jäeti 33 ühinemise tegevuskavast välja kuus kuni seitse integratsiooni puudutavat lahendust. Viimased vajavad veel laialdasemat läbimõtlemist, kuid ülejäänud tegevuskavad on valmis allkirjastamiseks.

Viimane kohtumine kahe riigipea vahel toimus eelmise aasta sügisel, kui Valgevene sai Venemaalt 1,5 miljardit dollarit laenu majanduse turgutamiseks. Lukašenka, kes on üritanud näida iseseisva valitsejana, on jäänud aina rohkem sõltuvusse oma suurest „sõbrast”. 

Sel aastal toimub Venemaa läänepiiridel ehk Valgevenega piirnevatel aladel suur sõjaväeõppus „Zapad 2021”. Õppus võib tuua kiireid muutusi Venemaa ja Valgevene vahelises suhtluses. Eks näis, kas on oodata suuremat protestide mahasurumist „Zapadi” ajal ja kas „sõbralik” naaber lahendab Valgevene sidumise enda külge kiiremini ja paremini, kui seda sai tehtud Ukrainas.

● USA ähvardab Nord Stream 2-ga seotud ettevõtteid sanktsioonidega. 18 firmat on praeguseks kas lõpetanud oma lepingu, mis seob neid Nord Stream 2-ga või lubanud taanduda antud projektist pärast USA ähvardusi määrata antud ettevõtetele sanktsioonid. Praeguseks on määratud sanktsioonid vaid vene ettevõttele RVT-RUS, millele kuulub gaasijuhtme paigaldamisalus Fortuna. Antud sanktsioonide eesmärk on näidata teistele ettevõtetele, et ähvarduste taga on ka teod.

Enamus ettevõtteid, mis on lõpetanud oma lepingu projektiga, on kindlustusfirmad Suurbritannias. Seejuures on lepingu lõpetanud ka Münchenis ja Zürichis asuvad kindlustusettevõtted ja Pariisis asuv ettevõte Axa grupp.

Saksamaa eesmärk saada tänu Nord Stream 2-le hea hinnaga gaasi, seab ohtu Euroopa julgeoleku. Projekti valmides on esimeseks kannatajaks Ukraina, kes praegusel hetkel on üks peamisi Vene gaasi transiitriike Lääne-Euroopasse. Nord Stream 2 kraani lahti keeramisega suudab Venemaa eksportida mõlema Nord Streami gaasitoru kaudu sama palju maagaasi Saksamaale, kui seda oli võimalik teha läbi Ukraina.

Sellises olukorras muudab Putin Normandia neliku (Prantsusmaa, Saksamaa, Ukraina ja Venemaa), mis on mõeldud Ukraina kriisi lahendamiseks, Normandia kolmikuks. Saksamaa saab gaasi otse ja võib pesta käed puhtaks Ukraina konfliktist, sest viimast ei läbi enam Saksamaale oluline maavara. Vaatamata Normandia neliku ebaefektiivsusele, on suurem vastutus nüüd Macronil ja tulevasel Prantsusmaa presidendil. Kuigi Prantsusmaa pole Venemaaga energeetika valdkonnas eriti seotud, leiab Macron loodetavasti viisi, kuidas survestada Venemaad Ukrainast lahkuma.