Lõppevat aastat iseloomustavad kultuurimaastikul muu hulgas kunstivälja kommertsialiseerumine, elujõuline žanrikino ning teismeliste räpipalavik. Loomerahvas heiskas harimatuse vastu rahulipud, haaras plakatid, avaldas meelt ja valmistus tegema seakisa, ent ette tuli ka omavahelisi nagelemisi.
Kuidas tuvastada, milline on õige ja originaalne eestimaine rahvarõivas, eestipärane nimi, autentne eesti toit ja aiavärav? Aga milline majandus sobib eestlase hingelaadile? Need on küsimused, millega satutakse silmitsi, kui 1930. aastate eeskujul võetakse siinmail taas ette kogu eluolu eestistamine.
Alljärgnevas filosoofilises poksimatšis selgitatakse välja, kas peale jääb polokampsunis tummist veini limpsiv prantslane või ruudulises pintsakus piimatassis teepakki solgutav britt.
Nii suurlinna käras ja saginas kui ka kommuunikorteris peab loominguline inimene õppima teistmoodi keskenduma ning muidu ülemäära individualiseeruvas maailmas luuakse kollektiivset kunsti. Komponeerida saab ka metroos ning improvisatsiooniorkestrid dirigenti ei vaja.
Mõne päevinäinud sõna ehk vanasõna kaudu saab näitlikustada üsna hästi sõnade (muutuvat) rolli tänapäeva ühiskonnas ja meediaski. Mida ja millal on mõistlik öelda ning mille lausumisest tasuks teatud tingimustel hoiduda või ollaksegi sunnitud seda tegema?
Eesti Vabariigi juubelipidustuste raames algatatud üldrahvaliku kinkimisaktsiooni puhul tasub silmas pidada, et riik ja kodanik ei saa kunagi olla kinkijatena võrdsed.
Mitmed mängud, millega lapsed ja isegi täiskasvanud sajand tagasi meelt lahutasid, on tuttavad tänapäevalgi. Aastasadade eest olid mängud aga seotud ka usundiliste kujutelmadega.
Kurioossed seadused 19. sajandi tudengitele reguleerisid nii teatriskäimist kui ka vastassugupoolega suhtlemist ning saatsid hilisõhtul linna peal uitajad karistust kandma.
Teisipäeval, 4. septembril alustab Von Krahli Teatris loengusari „Elu pärast Googlet", mis on esimene osa teatri 25. hooajale pühendatud suurprojektist Jaik. Loengutest ja raadiosaadetest, kunstinäitusest ja töötoast, lavastusest ja VR- ja teleseriaalist koosnev kunsti- ja haridusprojekti JAIK teemaks on Eesti ja maailm 25 aasta pärast.
24. ja 25. augustil leiab Narvas aset rahvusvaheline linnaruumilabor „NARVA – DETROIT: Postindustriaalsed piirilinnad – kuhu edasi?”. Narvas toimuvast rääkisime Narva kunstiresidentuuri juhi Ann Mirjam Vaiklaga.
Eile, 17. mail algas Tartu Uues Teatris Ulmefestival Monsieur Valdemari avarituaaliga. Festivali korraldab rühmitus ;paranoia publishing koos TUTiga, et avardada ulmevaldkonna mõistmist. Programmi on valitud vähetuntud kuid märgilised teosed ja autorid meie kultuuriruumi erinevatest kihtidest.
Sel laupäeval, 28. aprillil avatakse Teletorni tunnelis näitus „Banaane ei ole. Ajareis nõukogude argipäeva”, mis on pilguheit ajaperioodi, mille üle saame praegu vabalt muiata.