Müürileht

Kõik, kes on kursis kaasaegse kunsti, biennaalide ja triennaalidega, teavad hästi, kui moes on praegu Aafrika kunst, käsitöö ja pärandtehnikad. Ent nagu kunstivälja suurte trendide puhul ikka, saadavad ka seda probleemid. Kui palju ja kas üldse on aafriklaste craft’i ilmumine Euroopa ja Põhja-Ameerika kunstisaalidesse muutnud globaalse lõuna ja globaalse põhja kunstiväljade omavahelisi hierarhiaid?

Tänapäeva kultuurimaastik ei soosi loomingut kui kunstniku vastust sisemisele sundusele või ühiskondlikule vajadusele, vaid dikteerivaks saavad taotluse vorminõuded ja parasjagu kuumad märksõnad. Fiktiivne dialoog uurib, millist vastutust kannavad selles olukorras kunstiinstitutsioonid ning kas seekord õnnestub midagi „päriselt olulist” ette võtta.

Hele Pilve luuletab hallipäistest teenijannadest ja poistest, kes iialgi ei puhka.

Ziinid (ingl zine’id) pole lihtsalt isevalmistatud väiketrükised, need on ka sõltumatud, alternatiivsed, kaootilised, mitmekülgsed, värskendavad, vabastavad… Neid teevad kväärid, pungid, aktivistid, kunstnikud, õpetajad, muusikud, käsitööhuvilised jpt. Mis on nende võlu ja mis vajadust need täidavad tegijate ja lugejate ning kogukondade jaoks?

1975. aastal valminud Jäneda õppekeskuses toimub sel suvel uus festival KiKuMu, mis, nagu lühend isegi aimata laseb, ühendab kino, kunsti ja muusika. Festivali ellukutsumise taga seisab õppekeskuse uus omanik, kunstigalerii, kino ja mitmete äridega seotud elukutseline rööprähkleja Indrek Kasela. Seetõttu oligi põhjust uurida, mis on täpsemad plaanid Tapa vallas asuva modernistliku kompleksiga.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord tegime väljasõidu grüünesse, et kohtuda Eesti isetegemise guruga.

Energiajookide kuvand on tihedalt seotud elustiili, mässumeelsuse ja eristumisega. Neist on saanud midagi enamat kui lihtsalt kofeiini allikas – need on subkultuuri ja identiteedi sümbolid. Visuaalne keel, bränding ja influencer’ite roll on teinud energiajookide maailmast omamoodi kultuse, mille mõju noortele (ja vanematele) ei tasuks alahinnata.

Neli arvustajat – Sabina Ummelas, Edvard Vellevoog, Poul Jakob Levertand ja Elina Adamson – võtavad meid kaasa tänavusele EKA lõputööde näitusele TASE.

Filmikriitikute suleproovi töödest kerkisid esile need n-ö inimlikumad ja originaalsemad tekstid, kus kelmikus ja isegi mõningased apsud mõjusid värskendavalt. Suurepäraseid ja lahedaid kirjutisi oli omajagu – leidus sotsiaalset tundlikkust, kriitikat, lusti ja huumorit.

„Roosihullu päevaraamat” võib tulevikus olla kliimakriisi tüvitekst ajast, mil kõik pöördumatult pekki hakkas minema.

Popkultuuriankeet kaardistab ajavaimu ja nähtusi Eesti ning muu maailma kultuuris, õitsegu need siis nurgatagustes või suuremate masside seas. Seekord palusime popkultuuri mõtestada ehtekunstnikul ja raadiosaatejuhil Patrick Soomel.

Kunstifestival „Ma ei saa aru” keskendus tänavu illustratsioonile. Festivali programmi kuuluvad ka peanäitus „Võileivad suve ja tuulega” ning Müürilehe illustratsioonide näitus „Lilla latte” Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis. Sel puhul uurisime kuuelt illustraatorilt, mis värk selle illustratsiooniga ikkagi on.