Müürileht

Viljakana filmilukku minevale 2013. aastale tõotab järgneda kodumaise filmitoodangu poolest vähemalt samavõrd toimekas 2014. aasta.

Hardi Volmeri film „Elavad pildid” on jõudnud nii DVD-le kui ka Blu-Ray plaadile. Varem pole ühtegi eesti filmi veel Blu-Ray plaadina välja antud, Volmeri film on selles osas suunanäitaja.

Režissöör Bruno Dumonti biograafia asetab luubi alla kolm päeva prantsuse kunstniku Camille Claudeli (1864–1943) elust.

Sel aastal olid Baltikumi suurima animafilmide festivali Animated Dreams keskmes kanada animatsioonid.

„Suured pahad hundid” on intelligentne põnevik tarkadest paljunäinud meestest, kelle igapäevaelu saadab paratamatult militaarsest minevikust sündinud karm hoiak, mis ütleb ainult üht: õigluse taastamiseks pole ükski vahend keelatud.

„Kohutav ilu” räägib paljuski isetuse saavutamisest oma ihade rahuldamisel. Ambitsioonikuse, auhinnasaju ja tempo osas võib kõrvutada filmi „Elupuuga” – mõlemad mõjuvad kas täiesti igavalt, PÖFFil lahkusid nii mõnedki saalist, või vastupidi, pilgeni filmimaagiaga täidetuna.

„Bergdorfi moeresidentsi” näol on tegu kõrgmoodi ülistava ja luksusest pakatava linateosega, mis kujunes ka PÖFFi moekinokülastajate üheks lemmikuks. Kuigi filmis näidatu ei ole päris palagan või näitemäng, on siiski tegu pigem kavalalt tehtud reklaamklipi kui dokumentaalfilmiga.

Mis juhtuks, kui David Lynch võtaks ette Hannibal Lecteri? Seda me ei tea ning tõenäoliselt ei saagi ses osas kunagi selgust, kuid meil on võimalus nautida nägemust, mis annab aimu, milliseks too kujutelm võiks kujuneda.

Briti sari „The Fall” käib Ameerika sarimõrvari Dexteri edu kannul ja toob vaatajateni kõrilõikaja, kes astub veelgi julgema sammu pimeduse poole.

Jaan Tootseni dokumentaalfilm „Velosoofid” näitab loomingulist suhtumist rattasõitu, võludes vaatajat nii karakteritevaliku kui õhustikuga.

12. detsembril saab täpselt aasta päevast, mil rahvusfilmograafia veebilehe www.efis.ee avamisega lõpetati pidulikult eesti filmi 100. juubeliaasta.

Lisaks sellele, et vaatajani tuuakse lugu moemajade telgitagustest, keskendutakse ka Vivienne’ile kui isiksusele. Kui inimesele, kes vaatamata oma positsioonile ei propageeri ületarbimist, vaid üritab muuta maailma paremaks.