Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

    Kunst

    Louise Bourgeois filmi „Louise Bourgeois: ämblik, armsam ja mandariin” plakatil

    Kumu näitab filmi moodsa kunsti ikoonist

    Kui mitte muu, siis need ämblikke kujutavad hiiglaslikud skulptuurid tulevad ikka tuttavad ette. Olgu siis Bilbao Guggenheimi muuseumi kõrvalt või Tate Moderni galeriist. Aga see on ainult üks osa Louise Bourgeois’ loomingust, millest vändatud dokumentaalfilmiga jätkub sel kolmapäeval Kumu kunstiteemaliste filmide programm.

    Andržijevskaja_est_fb

    Noorest vene kunstist otse algallikalt

    Tartu Kunstimuuseumis on kuni 28. maini avatud näitus „Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt“. Evi Pärn vestles PLUGis näituse kuraatori Julia Polujanenkova ning osalevate vene kunstnike Kirill Savtšenkovi, Anna Andržijevskaja, Katrin Nenaševa ja rühmitus ZIPiga.

    Neeme Külm, „Maja”, 2014, EKKM. Foto: Anu Piirisild

    Ebamugavad teadmised Ida-Euroopa kunstis

    Kolmapäeval, 17. mail kell 15–19 toimub Eesti Kaasaege Kunsti Muuseumis ingliskeelne seminar, mis lähtub möödunud aastal ilmunud raamatust „Arhiivid ja allumatus. Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas” ning üritab sellest sammu edasi astuda, keskendudes „ebamugavatelele teadmistele” Ida-Euroopa kunsti kontekstis.

    Triennaali peanäituse teosed. Monika E. Auch „Ajamoonutus"

    Rakenduskunsti ja aja vahel

    Reedel, 21. aprillil saab alguse VII Tallinna rakenduskunsti triennaal, kus tuuakse kokku erinevad rakenduskunsti valdkonnad ning püütakse neid publikuga ühiselt mõtestada kontseptsiooni „Ajavahe. Time Difference” kaudu. Kuidas mõtestada rakenduskunsti nii objekti kui distsipliinina – kuidas on omavahel seotud käelisus ja intellektuaalsus?

    Paul Kuimet, „Nimeta #1" seeriast „In Vicinity", 2008–2009

    Talveune geopoliitika. Kliimasõjad on juba alanud

    Kirjanik ja akadeemik McKenzie Wark kirjutab Berliini beinnaali kataloogis ja KKEKi uudiskirjas sellest, et kliima on hakanud muutuma kiiremini kui ajalugu ning selle asemel, et keskkonnamuutuste eest modernsetesse punkritesse peituda, peaksime leidma viise, kuidas säilitada ja taastada oma planeedi elukõlblikkust.

    Sirje Runge oma 2003. aasta maali „Suur Armastus” taustal. Foto: Rauno Volmar, Ekspress Meedia

    Kunstnik elab ebamugavustsoonis. Intervjuu Sirje Rungega

    Sirje Runge on üks väheseid naissoost kunstnikke, kes kuulus 1970ndate Eesti kunsti avangardistide hulka. Ta oli Silvi Virkepuu kõrval ainuke naine, kes osales kuulsal „Harku 75” näitusel. Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Runge praegu enam ei maali: tema looming on võtnud teise kuju. Näiteks õpetab ta Tallinna Ülikoolis mitmes osakonnas vabade kunstide professorina.