Müürileht

Kui jaanuarikuu on justkui aasta tasuta prooviperiood, mil on kohati raske end liiga tõsiselt võtta, siis „NewYearsRezolution” oli selle perioodi üle mõtisklev kunstikatsetus.

2020. aasta kevad tõi kaasa virtuaalnäituste buumi, sest uksed sulgenud näitusemajad pidid ühel või teisel moel oma tegevuse veebi kolima. Kuigi virtuaalnäitused ei ole midagi enneolematut, annab siiski tunda kiirus, millega muuseumid ja galeriid pidid reageerima.

Intervjuus bändi 5MIINUST liikme Kristjan Jakobsoniga ja kunstnik Ats Nukkiga mõtestavad muusik ja kunstnik lahti äsja ilmunud koomiksi sündi, sealhulgas võidusoovi, loomisvalusid ja riskimomente.

Äsja aasta graafiku tiitli pälvinud Kadri Toomi näitus „Pakendatud linn” võimaldab juurelda koduunistuste, ahviks olemise ja ookeanivärvi distantsi teemadel – teekond läbi kolme galerii kolmes erinevas linnas.

Ave Vellesalu ja Ivar Murd sõitsid autoga läbi sügisese Ida-Virumaa, peatusid seal, kus süda kutsus, ilma käsu ja korralduseta, ning lõid sellest rännakust omamoodi armastusavalduse.

Aseri savist, metallist ja vaigust dinosaurused, kured, hülged, koerad ja maod on vaid osake skulptor Edith Karlsoni tööst ja loomingust, mis on juhtinud teda viimastel aegadel segipaisatud elutunde piirimaile ja põhjustanud ka ajataju kadumist.

Fotokuu biennaali peanäituse „Intensiivsed paigad” Peterburi kuraatorid Maria Veits ja Anna Bitkina ning projekti kunstnikud manavad esile nii tuntud kui ka võõramaid mineviku tonte meie ühisest sotsialistlikust pärandist, emotsionaalsest ajaloost, kuni geo- ja mükoloogiliste protsessideni, mis väldanud aastatuhandeid.

Kuigi kogu maailmas kajavad loosungid, et loovust tuleb arendada ja väärtustada, peab kooliõpilastele pakutav kunstiharidus kõndima pidevas vastutuules.

Galerii kuraator Šelda Puķīte kutsus kuus kunstnikku keskkonnateemalisse raamatuklubisse ning sellest sündis „Bambi projekt” – grupinäitus, mis on inspireeritud muinasjututegelase hirv Bambi loost. Millest räägib projekti tulemus meile rohkem – kas loodusest või popkultuurist?

Eesti esimese institutsionaalse NFT-kunstiprojektiga Mutagen tehtud katse ehitada iseteeniv kunstiline finantsorganism toob välja nii krüptokunstibuumi omandikultuse kui ka kaasaegse kunsti jätkusuutliku potentsiaali.

Darja Popolitova „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku” suutis – lisaks äärmisele rafineeritusele oma ideede esitusel – olla esimene näitus, mis pani sel aastal kunstisaalis päriselt valjult naerma.

Milles seisneb Sirje Runge projekti „Suur armastus / Kaunis lagunemine” mõte? Mis muudab lagunemise kauniks? Loodusseaduste ja majandusloogika ümberpööramine. Majandusloogika lagunemine on ülev. Kui kõik läheb plaanikohaselt, ei jää „Suurest armastusest” järele mitte midagi.