Müürileht

Ilmselt paljud meist on mõelnud viimastel aastatel – või varemgi – vähemalt korra, et kui peaks juhtuma halvim, siis kuidas saaksin mina Eesti kaitsesse panustada. Või kõigepealt: kuidas oleks julgem olla, kuidas saaksin tunda end kindlamini, et vajaduse korral oskaksin midagi teha?

Oleme justkui astunud püsiva ebastabiilsuse ajastusse, kus julgeolekust tuleb mõelda seda enam, mida ebastabiilsem on keskkond, ja mida rohkem julgeolekust rääkida, seda ebastabiilsem kõik tundub.

Kui vaadata meeste ja naiste viimaste aastate valimiskäitumist, saab tõesti väita, et mehed on Marsilt ja naised Veenuselt ning et Marsil valitsevad konservatiivsed vaated ja Veenusel liberaalsed. Uurime, miks on sooline poliitiline lõhe tekkinud ning kes ja kuidas seda võimendavad.

Mida tähendab poliitika? Mis tuleb sulle pähe seda sõna lugedes? Oletan, et esimene seos pole rõõm ega nauding.

„Siin ei ole vaja mingit keemiat õppida või füüsikat teada. See on elu,” võtab elu tänaval kokku Ivo, tema kõrval sõbrad Valdur ja Aivar.

Palume end üles anda kõikvõimalikel eestvedajatel ja sädeinimestel. Motivatsioonikõne asemel analüüsime, mis on viinud suure osa Eesti rahvast letargiaseisundisse ja kust võiks leida kaduma läinud ühiskondliku agentsuse.

Möödunud aasta oli Iisraeli apartheidirežiimiks tunnistamise arengus märgiline, sest Palestiina okupatsiooni kuulutas palestiinlaste suhtes diskrimineerivaks ka Rahvusvaheline Kohus. Nüüd aga peame rääkima juba genotsiidist. 

Kuidas peegeldub meie keelekasutuses maailm, kus me parasjagu elame?

Taas on aeg vaadata tagasi möödunud aastaringile ja teha põhjapanevaid kokkuvõtteid. Mis teemad ja autorid huvitasid Müürilehe veebilugejaid lõppenud aastal enim? Paistab, et peamise märksõnana saab välja tuua vana hea klassiküsimuse!

Ehkki nähtavasti võivad tehisintellektist vestluskaaslased (ehk nn surnud interneti asukad) juba praegugi inimeste üksildustunnet tuntavalt vähendada, ei tohiks jätta tähelepanuta sedagi, mis juturobotit tegelikult motiveerib ja mida see inimkasutaja jaoks muudab. Kuidas aga seostuvad kõnealused vestlused robotiga ca 3000 aasta vanuse akadikeelse tekstiga?

Oligarhiast on harjutud rääkima Venemaa või Pärsia lahe riikide näitel, kuid see valitsemisvorm võib ajada juuri väga edukalt ka demokraatlikeks peetud süsteemides. Selle parimaks näiteks on Ameerika Ühendriikide viimatised valimised.

Genialistide Klubi kogukonna- ja arendusprojektide juht Paul Lepasson kirjutab, kuidas subkultuurimaja sulgemine uuristaks haigutava augu ka Tartu kultuurielu motivatsiooni- ja ideedekukrusse. Algselt sotsiaalmeedias ilmunud postitus ilmub autori loal muutmata kujul.