Meestejalanõudest rääkides oskab Scheckmanni looja ja disainer Sille Sikmann orienteeruda antud valdkonnas vahest ehk pareminigi kui jalatsikandjad ise.
Milline on Scheckmanni klient?
Julge ja enesekindel mees, kes on natukene edev, kui nii võin öelda, ja seda heas mõttes, sest mulle väga meeldib see, mida linnapildis näen, ehk siis üha enam mehi on hakanud hästi riides käima – minu silm puhkab!
Kui palju osatakse hinnata käsitööna valminud jalanõusid? Kas teadlikkus kvaliteetsete ja mugavate jalanõude osas on kasvanud või pigem valitakse ikkagi see, mis kätte satub?
Eestis hinnatakse käsitööjalanõusid küll, sest eks enda jala järgi valminud king on ikka hoopis midagi muud, kui poest ostetud, eriti kui arvestada eesti meeste jalgade suurusi, laiusi ja kõrgusi. Ja kui rääkida teadlikkusest kvaliteetsete ja mugavate jalanõude osas, siis usun, et see on alati olemas olnud. Tihti lihtsalt ei suudeta tänapäeva ready-to-wear toodangus seda kvaliteeti eristada, sest enamiku suurfirmade jaoks on saanud põhieesmärgiks tarbiv rahvas ja suuremad sissetulekud, mistõttu parima brändigi toodang võib osutuda kergelt öeldes „rämpsuks”. Erinevalt anonüümsest tarbijaskonnast on Scheckmannil kliendid, kes kaasatakse jalanõu valmimisprotsessi. Kas enamasti liiguvad ideed vastavalt kliendi soovile või jäetakse sulle tihti „vabad käed”? Minu meelisosa tervest protsessist on koostöö kliendiga. Esimesed ideed küsin alati kliendilt endalt, et millised on ta eelistused, kas tahetakse mahedamate toonidega, paeltega või paelteta, midagi pöörast või tagasihoidlikku, ja seejärel saan lasta oma fantaasial lennata. Suurel määral tuleb mul muidugi olla selgeltnägija, vaadata klienti ennast ja kujutada ette, mis talle sobiks, juhul kui ta ise ei oska öelda, ja panema need mõtted paberile, mille hulgast või siis peale eskiiside parandusi klient valib sobiva.
Millest lähtud ühe kingapaari disainimisel? Kas inspiratsioon on midagi abstraktset või leiad pigem innustust konkreetsete probleemide lahendamisest?
Eraklientide puhul lähtun kõigepealt kliendi soovist ja siis alles üritan ise kergeid vigureid juurde leiutada. Nende vigurite ideed tekivad vahel unes, teinekord näen tänaval mõnda huvitavat fragmenti, poes mõnel esemel kummalist detaili või hoopis abstraktseid värvilahendusi või naudin ilusat ilma, kuulan muusikat jne. Kollektsioonide puhul on ideed aga vast rohkem pöörasemad ja kunstilisema sisuga ning alati mingi tagamõtte või looga. Mis puudutab aga probleemide lahendamist, siis see käib alati asja juurde, kuid ma ei tea, kas seda seepärast veel probleemiks nimetada, pigem väljakutseks :)!
Millises suunas on plaanis Scheckmanniga edasi liikuda?
Täiskäigul edasi ja läbi raskuste tähtede poole, nagu meile gümnaasiumis õpetati ‒ ehk et uuel aastal on tulemas nii mõndagi põnevat!
Vaata ka Scheckmanni Facebookis.
