Disainer Siim Karro on tegelenud viimased kuus aastat seente tundmaõppimisega. Ettevõttes Myceen arendab ta koos partneritega seentest ja mütseelist keskkonnasäästlikke materjale, et toota neist omakorda mööblit ja sisustuselemente ning tulevikus ka ehitusmaterjale.

Siim Karro. Foto: Kertin Vasser

Kõikvõimalikud tulevikumaterjalid on olnud juba mitu aastat kuum teema. Ühtaegu keskkonna seisukohalt, teisalt üha areneva tehnoloogia võimaluste tõttu. Miks olete valinud Myceeniga just seened ja mütseeli? Mis on selle eelised?

Minu jaoks kujunes seente kasutamine välja samm-sammult. Kõigepealt esimesed katsetused, kui veel koolis olin, millele järgnesid väiksemad tellimused sõpradele, kuni lõime ettevõtte, kus olemegi keskendunud ainult seenematerjalidele. Eeliseks on põhimõtteliselt materjali omaduste lõpmatud variatsioonid, kui mõelda eri jääkmaterjalide ja seeneliikide peale, mida omavahel kombineerida. Saame toota süsinikuneutraalseid ja komposteeruvaid tooteid, väärindades teiste tööstuste jääke. Me ei pea kasutama kemikaale või keerulisi protsesse, sest teeme koostööd intelligentsete organismidega, kes teevad osa tööst ise ära.

Praegu olete keskendunud mööblile, lampidele ja akustilistele paneelidele. Kui kaugele seente potentsiaal tegelikult ulatub ja mis suunas te Myceeniga veel plaanite areneda?

Sel aastal oleme võtnud tugevama uurimusliku suuna ka ehitusmaterjalide väljatöötamiseks. Esmaste katsete tulemused on näidanud, et seenematerjali saaks kasutada näiteks soojustusena. Seente tegelik potentsiaal ületab kindlasti meie kujutlusvõime piire, sest miljonite aastatega on nad üht-teist ära õppinud. Näiteks võib „tark maja” saada täiesti uue tähenduse, kui kasutada hoonega integreeritud seeneniidistikku orgaanilise andurite võrgustikuna. Niidistik saaks koguda teavet ja hoonet keskkonnatingimuste muutumisest informeerida.

Kust teie kasutatavad seened pärit on ja mis tingimusi need kasvamiseks vajavad?

Seenekultuurid, mida põhiliselt kasutame, tulevad ühest Euroopa seenelaborist, kuna Eesti metsadest neid ei leia. Kasvatamiseks on vajalik piisav niiskus ja umbes 25-kraadine temperatuur. Võib-olla kõige olulisem on isegi kogemus, mis ei teki üleöö. Olen viimased kuus aastat seentega tegelenud ja iga päev õpin midagi uut selle kohta, kuidas kasvuprotsesse paremini juhtida.

Valgusti B-Wise. Foto: Kristjan Mõru

Kasutate toolide valmistamisel mütseeli, sidudes selle orgaaniliste jääkidega, nagu saepuru, riidejäätmed jne. Mida seen nende materjalidega teeb?

Seene põhiline ülesanne on nende materjalide lagundamine paljunemise eesmärgil. Esmalt üritab seen saavutada täieliku kontrolli selle materjali üle, mida ta lagundama hakkab. Seeneniidistik moodustab tiheda võrgustiku, sidudes kasutatava materjali osakesed tihedalt kokku. Seda tehes piiritleb ta territooriumi, et kaitsta oma toitu konkureerivate organismide eest. Selle tulemusena saab anda näiteks hunnikule pudedale saepurule ükskõik millise kuju.

Seentest valmistatud esemed on üsna kindla, pisut rustikaalse väljanägemisega. Kui palju pakub seente kasutamine üldse esteetilisi võimalusi?

Võimalusi on sisuliselt lõpmatult – saame mängida nii seeneliikide kui ka kasvutingimustega, tänu millele on võimalik kasvatada väga erineva tooni ja pinnatekstuuriga materjali. Esimeste toodete puhul on vorm olnud pigem tagaplaanil, et esile tuleks materjali enda esteetika. Samas tundub, et selline esteetika on tänapäeva maailmas väga vajalik, kuna uusarenduste puhul on sile ja elutu ruum pigem inimvõõras.

Lo Blox mööbliplokid. Foto: Kristjan Mõru

Milline on teaduslikum pool, mis on kaasnenud sinu jaoks seente tundmaõppimisega?

Põhiliselt ikkagi kõik see, mis puudutab seente kasvatamist. Laboratoorse töö steriilsus, sobivate kasvutingimuste loomine, seeneliikide sobivuse hindamine, aga ka materjalidega seonduv katsetamine, et testida nende omadusi. Inimesed tahavad kindlad olla, et seenematerjalid ei kasva nende kodus edasi ega põhjusta allergiaid. Meie oleme materjalide ohutuses ja võimekuses üsna kindlad, aga nüüd peame selle teadmise ehitusstandarditega pärismaailma tõlkima. Selle jaoks teeme tihedat koostööd TalTechi teadlastega. 

Kasutate oma toodete puhul olelusringi hindamise meetodit. Mida see näitab?

Olelusringi hindamine (ingl Life Cycle Assessment) näitab toote, teenuse või protsessi mõju keskkonnale, võttes arvesse kõiki selle eluetappe. Arvutatakse kõikidele nendele etappidele kuluva energia, materjalide ja muuga seotud CO₂-heitmete kogus, et tekiks võrreldavus. Lühidalt öeldes annab see üheselt mõistetavad mõõdikud keskkonnamõju hindamiseks. Näiteks kui keskmise mööblieseme tootmiseks kulub umbes 40 kg CO₂, siis meie toodete puhul on see näitaja nullilähedane, kuna kasutame toormaterjalina jääke ja kogu meie tootmine on väga väikese jalajäljega. Seeneniidistik lukustab saepurus sisalduva süsiniku. Pikas plaanis see muidugi vabaneb, kui toode kunagi komposteerub, aga vähemalt pikendasime kasutatud jääkide eluiga ja vähendasime uute ressursside kasutuselevõttu.

Akustiline paneel. Foto: Kristjan Mõru

Milline on eestlaste huvi seenemööbli vastu või leitakse teid üles pigem välismaal?

Ühelt poolt on näha, et seentel on ligitõmbav jõud ja need tekitavad suurt huvi – tegu on uudse lähenemisega, mis on ka keskkonna seisukohalt väga vajalik. Teisalt peab tegelema ühiskonnas seente suhtes valitsevate stigmadega. Kodu ja seentega seostatakse praegu pigem majavammi kui meie mööblit. Õnneks on progressiivsemaid suunanäitajaid, kes on meie tooted omaks võtnud. Näiteks Maidla uus loodusvilla, kuhu kasvatasime mööbliplokid, ja Wise’i kontor, kus ripuvad meie valgustid. Uudsusest tulenevalt näeme, et peamegi tegelema väga palju turu harimisega.

Ka väljaspool on meid üles leitud ja eks plaan ongi olnud võimalikult kiiresti välisturgudele liikuda. Mai keskel oleme oma toodetega Berliini disaininädalal. Esimesed tellimused on tulnud nii Euroopast, Aasiast kui ka Lähis-Idast. 

Meie juured on aga jätkuvalt Eestis, kus saame tutvustada lähemalt oma tooteid ja üldist seenemaailma. Seega võib meiega julgelt ühendust võtta, kui on soov viia ellu huvitavaid projekte või sisustada oma kodu ja kontorit millegi põnevaga!

Siim Karro seenemööbliga saab kuni 25. septembrini tutvuda ka Adamson-Ericu muuseumi näitusel „Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”, mis uurib eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus.