Tigran Gevorkjan on armeenia juurtega humorist, aga mitte koomik, nagu ta ise märgib. Kümnekuuselt perega Eestisse saabunud Tigranit tunneb eelkõige stand-up’i-seltskonna Fopaa ridadest, kuid selle aasta veebruaris pakkus ta isikliku vastuvõtuga konkurentsi isegi presidendile ning avaldas hiljaaegu koos kamraadi Mattias Naaniga singlid „Pärnumaranda” ja „Skorpion”, millele on varsti loodetavasti lisagi oodata. Tigrani naljad ironiseerivad perekondlike seikade vahendusel eelkõige tema enda üle, kuid üldiselt ei pääse tema käest ükski teema ega indiviid.

Tigran Gevorkjan. Foto: Kapatu

Kuidas sinust stand-up-koomik sai ja kuidas sa Fopaa seltskonnaga kokku juhtusid?
Alates ajast, kui ma olin 13–14, said paljud sõbrad, tuttavad ja muud inimesed mu seltskonnas räägitud juttude peale kõvasti naerda. Asi kandus edasi sinna, et mind push’iti kõvasti suunas, et võiksin minna ja kuskil esineda, aga ei tea, et mismoodi ja kuidas. 17.02.2014 astusin esimest korda üles Pööningu baaris Comedy Estonia open mic’il. Selles seltskonnas tegelesin asjaga pea poolteist aastat, kuni lõpuks mõistsin, et see pole minu rada, ning Mattias Naani ja Kaarel Nõmmiku kaudu sain hakata käima Fopaa rahvaga inimesi naerutamas.

Mis sind ennast naerma ajab?
Mind ennast ajavad naerma asjad, mis ma ise tahan, et mind naerma ajaksid. Ehk proovin iga jumala olukorra naljaks keerata ja vahel lõppeb see pisaratega. Ja mitte ainult rõõmsatega.

Mis saab siis, kui oled suure publiku ees ja rahvas ei naera?
Minuga selliseid asju õnneks ei juhtu. Võib-olla sajast korrast ühel, aga leian sellest hetkega väljapääsu.

Oled öelnud, et oled käinud nalja tegemas ka täiesti suvalistel üritustel, kus tüübid esimese 15 minuti jooksul püsti tõusevad ja suitsetama lähevad. Kas sul on mõni hea lugu kas oma parimast või halvimast kogemusest selles vallas?
Jah, paljud kliendid, kes soovivad etteastet, ei saa aru, mida ma neilt täpselt küsin, kui pean silmas seda, kas inimesed PANEVAD TÄHELE ja ISTUVAD või on asjad vastupidi. Selleks et saada mees kindlasti lavale, öeldakse seda, mida kuulda tahad, kohale jõudes on aga teistpidi. Ja kõik arvavad, et me käime ja räägime seal laval anekdoote.

Fuck, no see pole nii. Me teeme enda kava valmis ja seda on kindlasti naljakas lugeda, aga sahinad, vahelerääkimised ja igasugused kohvimasinakäivitamised löövad koomikutel pea lukku. See pole muusikaline esitus, mul pole taga instrumentaali. Kui ma tahan oma etteaste 100% ilusti otsast lõpuni ära teha, päästavad mind vaikus ja tähelepanu, et saaksin deliver’ida lõpuni ja usutavalt. Suvel on see paraku raske, eriti õues. Ja kõige jubedam esinemine oli kindlasti Paadipeol, mida korraldas Hanf Kung, kus ma pidin kümme minutit merekohinast üle rääkima ja rahvas jõi tempoga õlut. Aga tore oli ikka!

Mis teemadel sulle kõige rohkem nalja meeldib teha?
Mulle meeldib teha kõige rohkem nalja enda üle. Paljud küsivad, et teed nalja isa üle ja midagi muud ei tulegi või. Ei, lambad, ma ei tee nalja isa üle, ma teen enda perekonna öeldud asjade kaudu nalja enda üle. Varsti tuleb aeg, mil hakkan ka eestlaste üle nalja tegema, iga asi omal ajal. Kindlasti meeldib väga palju ka erinevate kultuuride üle naljatada.

Kas on mingi teema, n-ö püha lehm, mille üle sinu arvates naljatleda ei tohiks?
Stand-up’is pole sellist asja. Kõigest peab saama nalja teha, rõhutan, et KÕIGEST, kes sellest aru ei saa, oleks pidanud koju jääma.

Sinu hiljutised hitid „Pärnumaranda” ja „Skorpion” näitasid, et sa pole mitte ainult nalja-, vaid ka muusikamees. Kas on plaan ka sel rajal jätkata?
Käisime poistega pärnumarannas… Jah, ma olen õppinud Paide Muusikakoolis ja kindlasti läheb see tee edasi. Vot täpselt ei oska öelda, kas uus pala kukub juba ülehomme, aga selle aasta sees kindlasti teeme juurde ja ma olen seda pikalt planeerinud. Plaanis on vennaga teiselt emalt ehk Mattiasega sel aastal lausa album luua!

Mis sa arvad, kui tähtis roll on sinu arvates koomikul ühiskonnas toimuva mõtestajana?
Kindlasti tähtis, sest kõik kurvad uudisedki saab naljaks pöörata. Mina isiklikult pole suurim uudistenaljamees, kuna ma ei loe neid ega tunne huvi selle vastu, kes tahab mulle ülehomme kuskilt ajakirjandusest jälle kärbseid pähe ajada. Aga ma arvan, et koomik… Ma siiski parandaksin siin ennast, mulle sõna KOOMIK ei meeldi, ütleksin enda kohta „humorist”… Aga jah, humorist ei saa olla halb tegelane, kui ta suudab inimesed naerma ajada, sest olgem ausad, on ju tore naerda ja olla õnnelik!

Mida sa muidu teed, kui sa nalja ei tee?
Mängin „FIFAt” ja rõhutan, et PlayStationiga, mitte Xboxil. Lisaks mängin korvpalli olenemata sellest, kui lühike ma olen, ja nüüd viimased kaks aastat olen tegelenud vahelduva eduga muusikaga ning töötan argipäeviti kl 9–16 kontoris.