2014. aasta Tallinn Music Weeki üheks meeldejäävaimaks hetkeks oli Von Krahli Teatris esinenud The Wands. Kopenhaagenist pärit Christian Skibdal ja Mads Gräs hüpnotiseerisid mind – ning usun, et ka teisi saalisviibijaid – setiga, mis pani unustama nii ruumi kui aja.

Bändi verivärske LP „The Dawn” vastab oma žanri ootustele ning kaasaegsed sürrealistid Taanist viivad kuulaja otse kuuekümnendatesse. Üritades võimalikult täpselt 60ndaid imiteerida, võivad neo-psühhedeelia harrastajad kukkuda klišeeauku, kuid The Wands on suutnud seda vältida. Kirevasse acid rock’i on segatud ehedat California garage’i ning plaati kuulates meenub lisaks The Doorsile ka Ty Segall.

Happest nõretaval albumil leidub mitmeid mängulisi palu, nagu „War” ja „Get It Out of Your System (Don’t You Wanna Feel Alright)”, millest viimane kujuneb oma lõbustusparki sobiva oreliga selle tripi kõrghetkeks. Erilist iseloomu lisavad Skibdali väänlev vokaal ja Gräsi hallutsinogeensed kitarriharmooniad. Duo lüürika kõlab küll autentselt, kuid paraku on see veidi kohmakas ning mitte just kõige tähendusrikkam. Neljakümne minuti jooksul kogetav muusikaline intensiivsus hoiab järjepidevalt üleval ärevust, mis alles viimaste lugude kuuldavale tulekul vaikselt vaibuma hakkab. Plaadi lõppu jäetud unelev „The Name of The Mountain” on näiteks nii lummav, et see võiks kesta igavesti.

Bänd on valinud oma esikalbumile ka absoluutselt õige nime – selle kuulamine jätab täpselt selle kummalise tunde, mis tekib koidikul, kui märkad pärast pikka ööd, et taevas hakkab heledamaks minema ja saabunud on uus päev.