Kolmapäevast alates Tartu tänavaid ja salajas hoitud peidupaiku hõivama asunud linnafestival UIT kulgeb veel täna ja homme täistuuridel, kuid selleks, et sündmusele korralik punkt panna ja rahuliku südamega järgmist aastat ootama jääda, peetakse homme maha Tartu Aparaaditehases toimuv lõpupidu. Lisaks üritusel üles astuvale Tommy Cashile ning DJdele on UITi tiim kohale lennutanud Suurbritannia räpigrupeeringu Sonne Bieni, mille taga seisavad kolm meest: Ricci Queens, J-Flowz ja Mad Brains.

Sonne Bien. Pressifoto

Sonne Bien sündis ametlikult 2012. aastal, kuid idee sellest hakkas idanema siis, kui Queens oli parasjagu produtseerimas oma albumit „Black Label” ning otsustas luua „ettevõtte”, mille algne eesmärk oli teenida tema enda loomingulisi huve. Ühel hetkel ilmutas projektiga liitumise vastu huvi tema sõber J-Flowz, kes nägi seda koduna ka enda artistlikele püüdlustele. Queens mõistis, et tema loodud kompanii võiks olla pesaks muusikutele, kes on murdnud end lahti traditsioonilise muusikatööstuse ahelaist. Mõni aeg hiljem liitus meestega veel Queensi ülikooliaegne sõber ja räpi-battle’ite vastaspool Mad Brains. Pärast seda kui „Black Labelil” ilmunud ning kolme hiphoppari koostööl valminud boonuslugu „Smoking Section” avalikkuse ette jõudis, läitis see sädeme, mis avas grupeeringu jaoks nii mitmedki tähtsad uksed. Praeguseks võib Sonne Bieni alt välja lastud teoste hulgast leida veel J-Flowzi albumi „2 Girls N 1 Cup”, Mad Brainsi „Zadesi”, Flowzi ja Srabi Machine’i koostööna valminud EP „Organic” ning käesoleva aasta jooksul on oodata veel kaht helitööd.

Millised on need teemad, millel Sonne Bien enamasti sõna võtab?

Ricci Queens: Sonne Bien toetub kolmele põhimõttele: jagamine, üksteise toetamine ja koostöö. Oma viimase albumi kirjutasin ma ülikooli esimesel aastal ning see kannab endas ülimat hiphop-tunnetust. Alustades hooplevatest, kahemõttelistest ning vihastest räpilugudest nagu „Pyrex Vision” ja „Noir Lux” ning lõpetades „The Calli” seeriaga, mis kaevub sotsiaalse allasurumise, rassismi ja usuliste väärtuste temaatikasse, millega ma üles kasvades pidevalt kokku puutusin. Eriti siis, kui pidin õpingute ajaks kolima naabruskonda, mille elanikud olid enamasti vanemad valgenahalised. See projekt vihjab ülevoolavale muusikale, pakkudes samal ajal ka tugevalt mõtlemapanevat lüürikat.

Mad Brains: Mu esimese miksteibi „Zades” mõte oli näidata oma räppimisoskusi ning siduda see hea kontseptsiooniga. Ma rääkisin oma kogemusest seoses noorusajaga Loode-Inglismaal ning kõigi nende õelustega, millega sa lapsena kokku pead puutuma. Sellele teosele tagasi vaadates olen ma õppinud oma muusikaga rohkem lüürilist atmosfääri looma. Mu järgmine projekt „Half British” keskendub tõsisematele teemadele nagu usk, klassidesse jaotumine ja briti kultuur.

Te esinesite selle aasta alguses ka Simpel Sessioni afterparty’l. Kuidas te sellega rahule jäite?

R.Q.: Ühendkuningriigist väljaspool antud kontsertidest on Eesti oma senimaani mu karjääri lemmik. Tallinlased tunduvad hästi meie energiat jagavat ning vastavad sellele oma hullumeelse lõbusa olekuga.

M.B.: Eesti show oli täiesti hullumeelne. Terve Sonne Bien arvab, et see on siiamaani üks meie lemmikkontserte. Kui ma kohale jõudsime, olime me üsna väsinud, sest meil oli eelmisel õhtul teine esinemine olnud, aga kohe, kui me lavale astusime, saime publikust sellist energiat, et lõppkokkuvõttes oli see meie kõige energeetilisem laiv üldse. Ma loodan, et suudame seda UITil korrata.

Te kõik töötate enamjaolt oma sooloprojektide kallal. Kuidas te oma stiili kirjeldaksite ja millised on teie loomingulised erinevused?

R.Q.: Ma olen rahul, et kõigi meie käekirjad on erinevad, kuna me toetame üksteist ning loome nii-öelda majasisese sõbraliku võistlusmomendi, et soodustada igaühe kunstilist arengut. Ma arvan, et meie suurimaks erinevuseks on see, et kõigil meil on rääkida oma isiklik lugu, mida igaüks endale omaselt maailmale jutustab.

M.B.: Stiili poolest olen ma rohkem vanakoolilikum kui Flowz ja Queens. Kui kirjeldada Ricci muusikat, siis oleks selleks kolm sõna: luksuslik, intellektuaalne ja tähendusrikas, J-Flowzi oma on aga sõltuvusttekitav, kogenud ja hullumeelne.

J-Flowz, sa oled teinud koostööd ka eesti moedisaineri Anna Viigiga seoses tema kollektsiooniga „Lines”, mis toob kokku moe, videokunsti, disaini ja hiphopi. Kuidas teie koostöö alguse sai?

J-Flowz: Annaga tegi mind tuttavaks mu mentor Caz Brown ajal, kui ta Inglismaal töötas. Tema disain inspireeris mind ja sõpruse edenedes imponeeris mulle üha enam ka tema loominguline mõtlemine. Samal ajal olin ma just lõpetanud oma „2 Girls N 1 Cup” miksteibil oleva singli „Lines” salvestamise, millega sai alguse meie visuaali ja moodi siduv koostöö.

„Linesi” video, mille režissööriks on Triin Ruumet, filmiti Eestis. Kust tuli idee see just siin üles võtta?

J.F.: See oli minu ja Anna ühine otsus. Me tahtsime töötada koos siinsete loomeinimestega, et luua loominguline sild Eesti ja Ühendkuningriigi vahel.

Mis on Sonne Bieni plaanid tulevikuks?

R.Q.: Mina tegelen hetkel oma järgmise projektiga, mis kannab nime „Seasons” ja kujutab endast nii-öelda raamatut, mis sulandab läbi viie loo ja viie visuaalse jutu kokku muusika ja moe ning kiirgab seeläbi iga laulu aurat. Antud projekt on pühendatud inimestele, kes mõjutavad kultuuri aimamatult oma eneseteadvuse, lugudega armastusest ja motivatsiooniga igapäevaselt toime tulla, säilitades samal ajal eesrindliku kire moe vastu.

M.B.: „Myth” koos Srabi Machine’iga ning Rami Bga valmiv „Half British”, mis ilmub vinüüli kujul saksa leibeli Juicy alt. Sonne Bieni eesmärk on rikastada kultuuri, olgu see siis muusika, moe või visuaali kaudu. Me tahame luua kvaliteetset sisu ning liikumapaneva jõuga kogemusi.

Kui palju te Eesti räpiskeenest teate?

Ricci Queens: Mulle meeldib hetkel Tommy Cash, kellega me ka Simpel Sessionil lava jagasime. Ootan huviga, mis tal edaspidi varuks on.

Festivali UIT lõpupeo event Facebookis.

Sonne Bien Soundcloudis.