6. aprillil esineb Tallinnas Rock Cafés maailmamuusika tänapäeva üks suuremaid nimesid Omar Souleyman. Endine pulmalaulik Süüriast, kellest on saanud suurte rahvusvaheliste festivalide kauaoodatud külaline, annab Eestis kontserdi esmakordselt.

Omar Souleyman

Omar Souleyman (48) on pärit Süüria kirdeosast Ra’s al-’Aynist ja esitab traditsioonilisi Lähis-Ida muusikapalu kurdi ning araabia keeles. Süüria oli ka kohaks, kus Souleyman esmakordselt bouzuki’lt (pika kaelaga lautolt) ning ühekeelselt araabiaviiulilt – rebab’ilt – mängitud folkmuusikat kuulis. Omari akustilist loomingut aitas järgmisele tasemele viia kurdi kohaliku ansambli liige Rizan Sa’id, kellega koos mängides muutus Souleymani muusika palju kõvemaks, kiiremaks ja põnevamaks. Omar alustas karjääri 1994. aastal. Tema nime all on välja antud üle viiesaja albumi – enamus on salvestatud helikassettidele pulmades, kingitud abielupaaridele, hiljem kopeeritud ning levinud läbi Süüria ka teistesse Lähis-Ida kioskitesse.

Souleyman on Lähis-Idas ülipopulaarse araabia rahvusliku „jalgade tampimise” dabke-rivitantsu muusikat arendanud aastaid, kuid esmase piiritaguse tähelepanu sai ta endale alles 2004. aastal Sublime Frequencies plaadifirma kogumikuga „I Remember Syria”. Souleyman iseloomustab oma dabke-stiili küllaltki paindlikuna, vaatamata sellele, et kohalik küla-dabke on suhteliselt kindla tempoga. Souleymani loomingut saab aga mängida nii aeglaselt kui kiirelt ja erinevate sõnade ning helidega. „See töötab kõigega,” sõnab muusik ise.

„Räägitagu mis tahes, Ida on Läänes ikka pop olnud,” kirjutas ERR
Kultuuriportaalis muusikakriitik Margus Haav. „Uhkete vuntside ja salapäraste päikeseprillidega Souleymani vägev ja stiilne kuju jõudis läänepoolkerale alles võrdlemisi hiljuti. Omari kaubamärkideks peale kohevate vuntside, siidhalati ja valgust neelavate sünkjate päikeseprillide on kusagil kaheksakümnendate paiku postimüügikataloogides levinud KORGi süntesaatorid kombineerituna võimendusega rahvusliku keelpilliga nimega bazouk. Omar Souleyman on nii ehe kui vähegi võimalik…”

Souleymani esimene niiöelda ametlik stuudioplaat nimega „Wenu Wenu” nägi ilmavalgust eelmise aasta oktoobris Inglismaa plaadifirma Ribbon Musicu alt. Margus Haavi sõnul on Omari näol lääne muusikute jaoks tegemist täieliku kultuspersooniga: „…ja nii võis hinnatud Kieran Hebden ehk Four Tet pidada õigustatult suureks auks seda, et tal oli võimalus produtseerida Omari stuudioalbumit. Hebden on tark mees ja nii tegigi ta just täpselt seda, mis on andeka ja pealaest jalatallani stiilse Omari puhul ainuvõimalik. See tähendab, et ei teinud eriti midagi ja lasi Souleymanil olla täpselt see, kes ta on. Eheda peo- ja hea tuju muusika kõik kriteeriumid on sellega automaatselt täidetud ka lääne inimese parimate arusaamade kohaselt ning üks aasta maailma parimaid etnoalbumeid sündinud.”

„Wenu Wenu” albumil seob Souleyman enda mitmekülgse dabke uute lugude, vanade lemmikute ja rahvuspaladega. Plaadi nimiloost on juba saanud eriline rahvalemmik – „disko- ja elektroonilises tantsumuusikas kasutatav rütm koos aju sulatava süntesaatorikõlaga, mis sarnaneb kosmoselaeva maandumise heliga kõrbes”. Omari kavatsuseks on kaasata kuulajaid Türgis, Kurdistanis ja Iraagis nende oma keeles – seega väljendada ühte muusikalist hinge uute aktsentidega. Plaat sisaldab ka uut rahvusvahelist hittlugu „Warni Warni”, mis on ühtlasi traditsiooniline kurdi rahvuslaul ning mis koos moodsa ja stiilse elektroonilise perkussiooniga kõlab justkui techno-folgina.

Souleyman on teinud ka kolm remiksi Björkile (sh. loole „Cristalline”). Koos Damon Albarniga on Omar salvestanud lugu Gorillaze albumi „Plastic Peach” (2010) tarbeks, kuid see pala ei jõudnud plaadile ning ootab siiani avaldamist.

Omar Souleyman mitte ainult ei värvinud Shaabi tänavakõlaga erakordseks pulmade atmosfääri üle Lähis-Ida, vaid tõi selle enda festivaliesinemistega ka läände – nii Ameerikasse kui Euroopasse, astudes lavale sealhulgas ka Glastonbury ja Way Out West festivalidel. Eelmise aasta lõpus võttis Souleyman koos Morrissey, Mary J. Blige’i, James Blunti ja Jake Buggiga osa ka Nobeli Rahupreemia laureaatide pühendatud kontserdil Oslos.

„Oma kodumaal on Omar Souleyman teatavasti pulmamuusik – mees, kes peab meeldejäävaks ja peoks muutma inimeste elu ühed tähtsamad tunnid,” räägib muusikakriitik Siim Nestor. „Olen kahel korral Souleymani laivi kogenud ja just peod tema kontserdid ongi: lakkamatu hooga, ainult ekstaasi üles kütmisele pühendunud peod, mille keskmes Omari orgaaniline transs-muusika. Kui te lähemal ajal Süüriasse pulma pole minemas, siis Omari kontserdil võib aimu saada kui joovastavad
helid seal prõmmivad ja sõeluvad.”

Muusik Bert Prikenfeld tunnistab, et Omar on tema üks lemmikuid muusikuid ja lauljaid: „Tema ülesanne laval on üks – teid tantsima panna! Selle mehe dabke ei ole lihtne mix. See on segu Iraagi, Türgi, Süüria ning kurdi kogukondade dabke-rütmidest ja supermeisterlikust klahvpillimängija Rizan Sa’idi interpretatsioonist. 1000% energiat!”