Müürileht

See võib tunduda uskumatu, aga juba kolme kuu pärast on saabumas jaanipäev. Kevade saabumine on sobiv hetk, et vaadata värske pilguga ka ümbritsevat keskkonda ning mõelda sellele, kuidas näeb rohepööre välja väikeses mõõtkavas. Tutvustame Tartu linnaruumis tehtud katsetuste näitel, mida igaüks meist elurikkuse suurendamiseks ära teha saaks.

Müürileht juhtus kuulma, et töös on projekt, mis seab fookusesse Eesti hääbunud külade kummitusliku hüljatuse. Kunstnik Taavi Suisalu on võtnud ülesandeks mahajäetud kohtade kaardistamise, kaasates installatsiooniprojekti erinevaid kunstnikke, kes siin või seal unustatuse taustale tehnoloogilisi teoseid looksid.

Eesti Kunstiakadeemias sündis sügissemestril valikaine nimega Vaba Aine, mis ühendab avaliku ja digitaalse ruumi näitajad, protsessid, mustrid ja vastastikmõjud. Mikk Meelak, üks aine koordinaatoritest, rääkis õppeprotsessi ideest, sisust ja tulemustest.

Võtame linnaruumi rubriigis uue formaadina ette seoses linna, tänavakultuuri ja/või väärt projektidega kõrva või silma jäänud persoonid ja ajame nendega väheke juttu. Debüüdina räägib Risto Kozer.

Is declaring the Republic of Estonia to be 95 years old something to be proud of or an unfair miscalculation? What moment can be considered the start of history? Is Hotel Olümpia an honest part of Estonia's cultural heritage? Or a barn dwelling with a chimney?

Kas 95 aastat vabariiki on uhke seisukohavõtt või ebaõiglane valearvestus? Millist hetke saab lugeda ajaloo alguseks? Kas Olümpia hotell on aus Eesti kultuuripärand? Aga korstnaga rehielamu?