
Arhitektuur

Loov ja paindlik koolikeskkond
Kool kui institutsioon on inertne ja tema pea pöördub aeglaselt, see aga ei peaks takistama uute koolimajade ehitamise kõrval nõukaaegsete tüüpprojektide loominguliselt kasutamist.

Killud Tallinna kaleidoskoobis
Sõdade, majanduskõverate ja katkestuste rida on kujundanud pealinnast omalaadse arhitektuurismuuti, kus enamasti puuduvad suured tervikud, ja otsustamine, mis vääriks mitmekesisuse virvarris säilitamist, võib olla kaunis keeruline.

Puhkus ja arhitektuur. Kus puhkas töötav kodanik Nõukogude Eestis?
Nõukogude ajal arenes Eestis hoogsalt välja suvila- ja puhkebaasikultuur, kus kergelt läänelik ja rõhutatult sotsialistlik ristusid iselaadi puhkusearhitektuuriks.

Fragmendid kadunud keskkondadest. Tallinna kohvikud
Kohvikud on olnud sageli olulised tähised nii siinsel mälu- kui ka sisearhitektuuri maastikul, pakkudes tähenduslikku läbilõiget argikultuuri arengutest laiemalt.

Uinunud kaunitarid
Raul Oreškin meenutab, kuidas lapsena puumajast paneelikasse kolimine teda vanu maja pani armastama

Arhitektuuri kaasaegne mõtestamine ja julgus mõistete avatusele – „Nõrga monumendi” uurimus
Eesti paviljonist Veneetsia arhitektuuribiennaalil ei saa kirjutada ilma korra pilku heitmata biennaali rollile kui sellisele ja eesmärgipüstitusele, miks seal osaletakse.

Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku?
Kunagi terve küla kokku toonud kolhooside keskushooned seisavad praegu paljuski muust kogukonnast hüljatuna maa-asulate südames. Nõukogudeaegse kõrgetasemelise modernistliku ehitusstiili näited vajavad lagunemise vältimiseks riigi ja kohalike tuge.

Kuraatoriessee: Nõrk monument Arhitektuuribiennaalil
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorid Laura Linsi ja Roland Reemaa reflekteerivad nõrga monumendi mõiste üle, mis on tänavuse Eesti väljapaneku kontseptuaalne tuum.

Aeglaselt küpsetatud arhitektuur
Eelmise aasta lõpus külastasid Tallinna 140 Taani Kuningliku Kunstiakadeemia Arhitektuuri, Disaini ja Konserveerimise Kooli bakalaureusetudengit, kes tutvusid linna arhitektuuriliste eripäradega ning panid paberile isiklikud visioonid Kalarannast.

Jätkusuutlikkus on meie planeedi tuleviku tagamise tugisammas. Intervjuu Massimiliano Fuksasega
21. septembril esineb Tallinnas Euroopa arhitektuuripoliitikate konverentsil peakõnelejana Itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas, kes juhatab 1985. aastast koos abikaasa Doriana Mondrelliga omanimelist arhitektuuribürood Studio Fuksas. Arhitekt ja visionäär mõtiskleb tänapäeva urbanistliku elukeskkonna planeerimise väljakutsete, oma edukuse võtme ning loominguliste sihtide üle.

Röntgenikujutisest välja arenenud uus visuaalkeel
Reaalteaduste vallas tehtud avastustel on sageli ettearvamatud kaasmõjud visuaalkultuurile. Nii tõi röntgenikiirte avastamine pildikeelde uusi fantaasiaga flirtivaid reaalsuse kihte ning arhitektuuris hakkasid ehitised paljastama oma sisemist toimimisloogikat.

Tallinna arhitektuuribiennaal kaasab linnadisaini biotehnoloogia
Tallinna arhitektuuribiennaal TAB 2017, mille on kureerinud arhitekt ja ökoloog Claudia Pasquero, tutvustab end seekord alapealkirjaga „bioTallinn”.