Müürileht

Lisaks meelelahutusele on kolinud TikToki platvormile ka raskem sisu, nagu sõjaaktivism. Ukrainlased on pannud oma rahvusliku identiteedi ja ühtsuse teenistusse euroloo „Stefania”. Ootamatul kombel kasutavad seda aga hoopis teistel eesmärkidel vene sisuloojad.

Müürilehe toimetus esitas kaheksale kultuuriinimesele keerulise väljakutse, paludes kõigist võimalikest maailma asjadest välja valida üks ja sellest meile jutustada. Ükski neist pole „lihtsalt asi”, olgu juttu kammist või mobiiltelefonist, ikka seisab füüsilise eseme taga emotsioon, mõni lootus või mälestus.

Ettevõtete praktika müüa oma tooteid feministlike sõnumite abiga on saanud (kolmanda laine) feministidelt nii mõistmist kui ka kriitikat. Ühest küljest mõjutab T-särgi võitluslik sõnum ühiskonna hoiakuid, ent teisalt tasub küsida, mis toimub nende loosungite taga ja mil määral need tegelikult naiste elusid paremaks teevad.

Sõltumata sellest, kas me naeruvääristame inimeste ebausklikke praktikaid või võtame neid tõsiselt, on selge, et neil on tänapäeva ühiskonnas oma roll. Ehkki vormiliselt on need muutunud, on sisu võrdlemisi sarnane aastasadadetaguse ajaga.

Jaana Davidjants kirjutab, miks on juba ammu aeg loobuda seksistlikest komplimentidest.

Vaatamata paljudele raamatutele ja filmidele matriarhaadi võimalikest rõõmudest ning õudustest oleks nii naistel kui ka meestel põhjust loota, et tulevik on võrdõiguslik.

Disainer Jaana Davidjants kirjutab, kuidas määrab avalik ja isiklik sfäär seda, millist käitumist naistelt oodatakse ning sellest, et vihane olla on tegelikult okei.