Müürileht

2020. aasta kevad tõi kaasa virtuaalnäituste buumi, sest uksed sulgenud näitusemajad pidid ühel või teisel moel oma tegevuse veebi kolima. Kuigi virtuaalnäitused ei ole midagi enneolematut, annab siiski tunda kiirus, millega muuseumid ja galeriid pidid reageerima.

Ajalugu ei saa kunagi valmis ja Kumus tegeldakse aktiivselt uute sildade ehitamisega eri ajaperioodide vahele.

„Earwitness” („Kõrvaltkuulja”) on Mari-Liis Rebase (1988) esimene galeriinäitus, mille raames kunstnik kogub, salvestab ja presenteerib keskkonnahelisid. Rebane eksponeerib Hobusepea galeriis koos helimaterjaliga igapäevaobjekte ja muud visuaalset materjali, mis toetab kunstniku helimaailma uurimist.

Parasjagu käimasoleval festivalil „Saksa kevad” laotub KUMU sisehoovis vaatajate jalge alla Hamburgist pärit kunstniku Franziska Opeli installatsioon „Sõber”, millel tuleb enne muuseumisse astumist jalad puhtaks pühkida.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis on kuni 4. märtsini avatud Francisco Martínezi kureeritud EKA ja Aalto Ülikooli tudengite ühisnäitus „System & Error", kus esitatakse küsimusi läbikukkumiste, vajakajäämiste, vabanduste otsimise ja saavutuste kohta.

Mood-Performance-Tants, alapealkirjaga „Keha keel”, tõi seekord toimumispaigast anatoomikumist lähtuvalt lavastusse meditsiiniteema. 14 kollektsiooniga loodi heli, valguse ja koreograafia kaudu uus atmosfäär, mis andis vanale anatoomikumile kaasaegse sisu. Esitlemisel olid kollektsioonid Eestist, Venemaalt ning Poolast.