Müürileht

Kuidas suhtuda oma lemmikmuusikusse, -kirjanikku või -koomikusse, kui ühel päeval selgub, et teie vaated on radikaalselt erinevad või ta on saanud hakkama mõne õigust ja eetikat riivava teoga? Vaatame problemaatilistele lemmikutele otsa (peamiselt) läbi Ye ehk Kanye Westi juhtumi.

Vähetuntud Vana-Kreeka saatürdraama žanrile omaselt on ka „Katarsis garanteeritud” lavakõlbulik farss – rõõmus, ent pilkav tragöödia, mis on justkui mõne Dionysose orgiastilise viljakusrituaali tulem.

Uku Kuudi käänulist elu- ja viljakat loometeed portreteerivast dokfilmist ei tasu otsida sügavat karakteriuuringut loojahinge dilemmadest, küll aga laseb see kõlada palju olulisemal – Uku muusikal.

Avicorpi CEO loob oma muusikaga meeldiva fooni või liitreaalsuse, mille saatel rongiaknast mööduvale hallile ja paratamatule maastikule värve juurde kruttida.

Vipassanā, mis hõlmab kümme päeva vaikimist ja intensiivset mediteerimist, pakub võimalust heita pilk oma mõttemustritele ning nendest ka vabaneda.

Maailm on aastaks 2059 katastroofikursilt kõrvale juhitud. Praeguse aja noored veedavad juba õndsat elusügist, kus Facebook on minevik ning sõpradega suhtlemisel kasutatakse kirjatuvisid.

Digimaailma infovirvarri keskel on sündinud JOMO, õnnis hetk, mil julgeme külma südamega juhtme seinast välja tõmmata, ja tema vennas FOMO, kes tirib meid millestki olulisest ilmajäämise hirmu musta auku.

Erektsioon on vastuoluline nähtus. See on mehelikkuse ja viljakuse sümbol – ühelt poolt loominguline võlukepike, teisalt agressiivne penetreeriv sau. Ta käitub iseäralikult: vahel tuleb ta õrnalt välja meelitada, mõnikord üllatab ta aga ette teatamata, langedes juhusliku stiimuli ohvriks.

Öösel käivitus mu unenäos fail OtherWorld.avi.

„Radikaalsete ideede” rubriigis tutvustame ideid, mida võib hea tahtmise korral nimetada äärmuslikeks. Siinmail öösel ringikolavate tantsupeoliste kesine toiduvalik paneb mõtlema, kas mujal Euroopa metropolides rikkaliku laua katnud sisserändajad ei võiks tulla päästma ka kohalikku tänavatoidukultuuri.

Neuronphase’i „212” teekond algab keset nimetu metropoli tuiksoont, kus kostub napp eestikeelne sõnavahetus. Jääb mulje, nagu otsitaks suunda võõral territooriumil, tundmatus linnas.

Mart Avi on teispoolsuse prints, kes istub muusikalaeka otsas, mille aarded on kõigile tasuta allalaaditavad. See ei ole mingi scam, aga tehingul on muidugi konks. See, mida Avi kuulajalt vastutasuks soovib, on totaalne lugudesse süüvimine ja majesteetlik meelekindlus – kõrvad tuleb täielikult muusika meelevalda allutada.