Müürileht

„Raamaturiiul” on Müürilehe eesti raamatu aasta puhul ellu kutsutud rubriik, kus kirjarahvaga ei võeta jutuks vaid seda, mida raamatute seest lugeda ja sinna sisse kirjutada võib, vaid fookus pöördub ka raamatule kui objektile. Sedakorda külastame kirjandusteadlase Indrek Ojami kodust raamatukogu.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord käisime Tartus külas kirjanikul, tõlkijal ja leiutajal Anti Saarel.

Transgressiivne kirjandus on nähtus, millest enamik eestimaalasi on seoses Kenderi kohtuprotsessiga vähemasti kuulnud, ometi on sellekohaseid näiteid ja võimalusi hoopis rohkem. Millega on ja millega ei ole siinkohal tegu, miks me üldse piire kompavat kirjandust loeme ning missugune on transgressiivne kunstnikutüüp?

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (Salk) juht annab rustikaalsel taustal aru Salga igapäevategevustest, tagamaadest ja arengutest, aga juttu tuleb ka väsimusest, juhustest ja üllatustest eluteel (ning muidugi EKREst ja Isamaast).

Kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud alates 2011. aasta jaanuarist. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus uuris Eesti kunstnikelt, millised on nende kogemused kunstiteoste tellimise seaduse ehk protsendikunsti konkurssidel osalemisega.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on kaardistanud kunstisuve tähtsündmused, mis tutvustavad meile seto naiste peakatetega seotud folkloori, viivad meid Peipsi vanausuliste maailma või viskavad pilgu popkunstivälgatustele Nõukogude Eesti kunstiväljal.

Selgunud on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse korraldatud EV100 kunstikonkursi „Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti” võitjad, kelle projektid saavad toetust 2017. ja 2018. aastal elluviimiseks.