Müürileht

Üle saja päeva on möödunud päevast, mil Vladimir Putin vallandas Ukraina „kolmepäevase sõja”, uskudes omaenda valesid ja oodates kiiret võitu. Kuidas toetavad inforünnakud nende peamiste eesmärkide elluviimist?

Ukraina küberruumis justkui ei toimukski midagi märkimisväärset ega silmapaistvat. Ent see on selle sõja kõige suurem müüt – kübersõda algas juba mõni tund enne tankide ja rakettide rünnakuid.

Ukraina sõda muutis Kremli jutupunktide edastamise Eestis senisest keerulisemaks. Eesti inforuumi kvaliteedi parandamiseks ja meie riikliku iseolemise tugevdamiseks ei piisa pelgalt Kremli inforelvana kasutatavate telekanalite keelustamisest. Selleks tuleb astuda otsustav samm riigikogu erakondadel, et sõnastada ja hakata levitama Eesti riiklikest huvidest lähtuvaid narratiive.

Moodsaimaks relvaks infosõjas on kujunemas süvavõltsingud ehk videod, mida on manipuleeritud auditooriumite eksitamiseks. Nutikate videotöötlusprogrammidega loodud valedel võivad olla ühiskondlikus plaanis väga tõsised tagajärjed.

Kremli nõudmistest NATOle ja Ameerika Ühendriikidele kumab läbi aastaid tagasi sõnastatud narratiiv 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist, mille tagajärgi püüab Putini-Venemaa aina kurjemalt likvideerida.

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt.

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Esmalt tuleb juttu sellest, mismoodi valeväited avalikkuses kinnistuvad ehk kuidas piisavalt korratud valest saab ükskord tõde.