Müürileht

Õudus kui meelelahutus on käinud inimkonnaga kaasas ajast aega, olenemata sellest, kas elu on parasjagu lihtne või mitte.

Aega ja ruumi eirav lugu ühest nädalavahetusest, kui kogunevad ööloomad, toimuvad lemmikpeod ning kuhjuvad mälestused. Mida nad sealt otsivad, leiavad ja argiellu kaasa võtavad?

Veebruaris oma sooloalbumi „What Have You Become?” ilmutanud Maris Pihlap on vormistanud muusikaks suureks kasvamise veidra ja valuliku aja.

Me võime endale osta nahast keebi ja tuusad päikeseprillid, unistada paremast või põnevamast maailmast, aga levitades ideid vaenlastest, kes tahavad meilt röövida vabaduse, võib asi kiirelt jamaks kiskuda, kui sellesse jäneseurgu tõmmatakse kaasa ka teised inimesed.

Tantsija, koreograaf, lavastaja ja hiljuti näitlejana debüteerinud Elina Masing, kes on varasemast tuntud ka kooslusest 5HORSES, tutvustab oma muusikalist alter ego Valge Tüdruk.

Miks vahetada ülikond matkasaabaste vastu, mis on e-spordil ühist tavalise spordiga ja mis väljakutsetega seisab silmitsi võttepaigaotsija.

Eelmise aasta lõpus ilmus Tartu koolkonnast album, mille esikaant ehib pilt anonüümse pooleldi roosade, pooleldi mustade lokkis juustega isiku soengust – visuaal, millesarnast kohtab enamasti juuksurisalongide akendel ja kodulehtedel. Helisid, mis selles teoses kõlavad, juuksurisalongis just tihti ei kuule, aga ehk Yumi Motoma on tulnud seda kõike muutma.

Saage tuttavaks maa-aluste kunstnike kogukonna Ajuokse ellukutsuja ja hiljuti Tartu 2020. aasta kultuurikorraldaja nominatsiooni pälvinud Stina Leekiga.

Kui koroonapandeemia algas ning vabakutselised nõutult toetuseid ootama jäid, tuli toidufotograafina töötav Katrin Press ideele luua rakendus, mis aitaks ühiste eesmärkidega vabakutselistel tööalaselt jõud ühendada. Kuigi praegu teeb Klapp alles oma esimesi proovisamme, on see valitud Ajujahi 30 parima idee hulka ning ootab juba esimesi kasutajaid. Uurisimegi, millega täpsemalt tegu on.

Mikita mütopoeetilised esseed eestlusest, digimaailma plahvatus ja NO99 „Ühtne Eesti suurkogu” on vaid mõned märksõnad, mis teistkümnendatest kaasa võtta. Arutame „Plekktrummi” saatejuhiga, kas üks raamat suudab tõsta huvi eestluse vastu, kas tehnoloogia teeb kultuuri paremaks ning kas kunst saab mõjutada ühiskonnas toimuvat.

Hinnakem argipäeva ja juhuslikkust ühes sellega – isegi kui tundub, et maailm on seisma jäänud, juhtub elu meie ümber kogu aeg.

Detsembris avati Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis uus püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini”. Selle kuraator Kai Lobjakas räägib, mis tegurid on kohalikku disaini vorminud.