6 min

Eesti keskkonnaliikumiste unustatud peatükk

Eesti looduskaitseliikumiste ajaloo alguspunktiks pole fosforiidisõda. Siinmail hakati looduskaitsega tegelema samal ajal kui mujalgi maailmas. Seejuures oldi hästi kursis rahvusvaheliste arengutega ja väärtustati kultuuri rolli. Kõigest sellest annab tunnistust Tallinna deklaratsioon.

7 min

Arvustus: Delfi Meedia esitleb: Neoliberalismi matused

„Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast”, Von Krahli Teater. Lavastaja Jaak Prints, teksti autorid Eero Epner ja Aare Pilv, kunstnik Kristel Zimmer, helilooja Hendrik Kaljujärv. Osades Sergo Vares, Juhan Ulfsak, Liisa Saaremäel, Gert Raudsep, Karl Birnbaum, Edgar Vunš, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Markus Andreas Auling. Kaasa teevad Rahvusooper Estonia poistekoor ja dirigent Hirvo Surva. Lavastus valmis koostöös Delfi Meediaga. Esietendus 20. novembril 2024 Noblessneri Nobeli saalis. 

3 min

Tõukejõud: Krislin Ots

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Krislin Ots, miks kutsusid tema, Micaela Saraceno ja Sten Palling ellu klubikultuurile keskenduva podcast’i „Culture Unseen”.

8 min

Arvustus: Viimne blogija

Õnnepalu loomingulise tegevuse poolnaljaga blogimiseks nimetamine on üks viis tuua rõhutatult esile järjepidevust ja läbivat joont, mis tema tekstivoolu kindlalt ja katkematult ajas edasi kannab.

1 min

Müürileht TV aastalõpusaade

Müürileht TV aastalõpusaates on residentide Henri Särekanno ja Liisbeth Horni külalisteks kultuuriminister Heidy Purga, filmirežissöör Ivar Murd, kultuurikorraldaja ja DJ Tanel Mütt, kuraator-projektijuht Evelyn Raudsepp ja Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, kes vaatavad otsa möödunud kultuuriaastale. Lisaks kuuleb saates ennustusi Delfi Oraaklilt.

8 min

Mesopotaamia ja surnud internet

Ehkki nähtavasti võivad tehisintellektist vestluskaaslased (ehk nn surnud interneti asukad) juba praegugi inimeste üksildustunnet tuntavalt vähendada, ei tohiks jätta tähelepanuta sedagi, mis juturobotit tegelikult motiveerib ja mida see inimkasutaja jaoks muudab. Kuidas aga seostuvad kõnealused vestlused robotiga ca 3000 aasta vanuse akadikeelse tekstiga?