Tallinn Music Weeki lõpureivi Isola peaesineja Berliini DJ SNTS alustas Balti jaama reisijapaviljonis küllaltki traditsiooniliselt rahulikuma träkiga. Lugu hakkas kerima tumedal taustal ning inimhäälte mesilasparve meenutav sumin ja elektroonilised tärinad tekitasid ootusärevuse – midagi hakkab kohe-kohe juhtuma. Ühel hetkel lendas intensiivne helilaine üle peade ning algas kahetunnine küte.

Reivimiseks oli Balti jaama endine turuhoone küllaltki ideaalne. Ümberringi valitsev pimedus ning SNTSi valiku kohatine tumedus andsid võimaluse sulanduda totaalselt muusikasse. Välkuvad tuled ja visuaalid intensiivistasid keha püsimist transiseisundi kütkes, mida koha- ja helispetsiifilisus pakkus.

Kuigi olin kujutanud ette, kuidas SNTSi muusika võiks kõlada mõnes tehases või angaaris, siis kunagine slaavilik kauplemismeka üllatas oma lihvitud põhjamaises esteetilisuses ja kõlas. Polnud liiga tummine ning jättis ka võimaluse muusikast väljaastumiseks ja distantsilt nautimiseks.

Kuigi tegemist on ühe parima live act’iga, mida olen viimasel ajal kogenud, pean tõdema, et lootsin SNTSi selektsioonilt veidi enam varieeruvust. Kui tema reliise ja mitmeid sette kuulata, leiab sealt kiirete rütmide tagant meloodilisi kihistusi – mõtlikumast ekspressiivsemani.

Samas, tõele au andes, eks oodatigi korralikumat kütet ning seda DJ pakkus. Selle tõestuseks olid pärast SNTSi esinemist kleepuvad särgid ning inimeste nägudel pärlendav higi ja naeratused.