Kui Kraftwerk ilmutas 1970ndatel enda ikoonilised elektropopialbumid, inspireeris see paljusid uuendusmeelseid muusikuid kitarre ja trumme nurka viskama ning neid süntesaatorite ja trummimasinatega asendama.

Oli alanud sündipopi ja new wave’i võidukäik, mille käigus lindistati nii edetabeleid vallutanud lugusid kui ka täiesti omalaadseid eksperimentaalseid veidruseid. Niimoodi tekkisid paljudes kohtades alternatiivsed no wave’i skeened, mis vastandasid end peavoolule. See oli huvitav segu sündipopist, elektrost, industriaalist, pungist ja diskost. Praeguseks on selline muusika muutunud haruldaseks ja on füüsilisel kujul raskesti leitav. Seepärast ongi teretulnud isehakanud muusikaarheoloogide tõusev trend sellist rariteetset kraami kokku koguda ja vinüülil taasavaldada. Käesolev Knekelhuisi kogumik keskendub Hollandi kassetikultuuri liikumise kuldpäevadele. Gruuvivad trummimasina boogie’d, masinlik elektropunk, eksperimentaalsed elektroonilised veidrused, isegi rokikas funk – kõik on esindatud laia valiku artistide ja bändide vahendusel. Mul on ütlemata hea meel, et avastasin tõelise proto-electroclash’i saundiga Y Create’i loo, tantsupõrandatele sobiva Necronomiconi või Rite De Passage’i „Quinquerime’i” – loo, mille võib sättida vabalt ühele joonele Detroiti techno pioneeri Juan Atkinsi varajase loominguga. Tegemist on tõeliselt väärt kraamiga, mis pakub kuulajale pilguheitu ühte huvitavasse ja vähe avastatud subkultuuri.