Kõike, mida on 30 aastat tagasi tehtud, saab uuesti teha. On ka asju, mida tehakse kogu aeg, näiteks kirjutab igal hetkel maailmas vähemalt kuus inimest artiklit Radioheadist.

★★★★☆

Kunagi oli ansambel Fruitmen. See oli projekt nii-öelda vene aktsendiga kogumiku „Electronic Grooves From Tallinn” tarbeks. Üks lugu, mille nad sinna tegid, kandis pealkirja „Dub Car In Dakar”. Huvitaval kombel leidus kassetil ka projekt Mango looga „Mangotrack 1”. Puuviljaparadiis.

Fruit Expressi tänavune EP on Eesti vinüülisinglifirma Sad Fun viies väljalase. Kui plaate tehakse sada tükki, siis on senised neli loomulikult otsas. Peamiselt on väljastatud Roman Vjazemski loomingut. Vjazemski on valgevene juurtega endine breiktantsija Haapsalust. Ta on teinud saateid IDA Raadios ja Raadio 2-s. Mõjutajatena on nimetanud näiteks DJ Krushi ja Bonobot.

Fruit Express on Madis Aesma ja Roma. Ans. Andur ja Gorõ Lana, kaks rühmitust, millelt sellist dub-elektroonikat, folktroonikat ei ootaks. Aesma on naljamees, tema tõenäoliselt mõjutab projekti.

Jutt Fruitmenist oleks niisama fun fact, kui Fruit Express ei kõlaks põletava päikese all kulgevas muulaveos nimega „No Secret” nagu Fruitmen. Selles mõttes on huvitavam Tapesi „8-Bit Version” sellest. Remiks on tõeliselt 8-bitine, mis on vahel ka kaheldava väärtusega kiitus.

„Sõle Street Samurai” on eksootiline rohtsild Pelgurannast Kingstonisse, „Harlan County Line” jahib süntesaatorisemat biiti. Jamaika tangor ja Ameerika kuldploomipuu. Masina-funk ja dubbed-out digitaalne distsipliin.

Duo esimene 10-tolline oli tantsulisem, kruiisi-hop; B-pool hõredam, ent siiski dub techno. Vjazemski omapäi on Sad Funi asjades eksperimentaalsem, tõmbab idamaise hõnguga rohelisi jooni.