Samal ajal, kui Ghanas valitseb mastaapne prügiprobleem, mida püüavad lahendada nii kohalikud kui ka kaugelt tulnud vabatahtlikud, loob nüüdiskunstnik Latifah Iddriss teoseid, mis tõstaksid inimeste teadlikkust keskkonnahoiu olulisusest.

Latifah Iddriss. Foto: Helen Tammemäe

Latifah Iddriss on uue põlvkonna ghana nüüdiskunstnik, kes sai hiljuti ülikoolist arhitektuurieriala bakalaureusekraadi. Ta ühendab oma töödes arhitektuuri, skulptuuri, tootedisaini ning kujutavat kunsti, võttes eesmärgiks adresseerida kohalikke keskkonna- ja kultuuriruumiprobleeme ning pakkuda neile lahendusi. Tänavu septembris esitles ta Ghana pealinna Accra tänavakunstifestivalil Chale Wote Jamestowni piirkonnast kogutud prügist tehtud installatsiooni, mis oli paigutatud ümber kirikut, mošeed ja elumajadena kasutatavaid kioskeid imiteerivaid peegelduvast klaasist struktuure. Taiese külastajad nägid peegelduvatelt pindadelt iseennast prügi keskel ning mitmed neist keeldusid sellesse sisenemast, pidades seda jälgiks. Latifah’ eesmärk on pöörata installatsioonidega inimeste tähelepanu prügiprobleemi ulatuslikkusele Ghanas ning tõsta nende teadlikkust. Ta selgitab, et kuigi puhtust peetakse oma eluruumides ja pühapaikades, upub ümbritsev keskkond prügisse. Vastupidi eestlastele peab suurem osa ghanalastest end religioosseks ja noor kunstnik leiab, et kuna nii riigis ulatuslikult levinud kristlus kui ka veidi vähem populaarsed islam ja Aafrika traditsiooniline religioon õpetavad enda ümber puhtust hoidma, on inimeste käitumine ja prügi hooletu mahaloopimine seda enam silmakirjalik.

Latifah on särava mõistusega noor kunstnik, kes püüab panna tegelikkusest võõrdunud ghanalasi, tahtmata enda sõnul olla morbiidne, loomingu kaudu oma käitumise tagajärgi mõistma. Kui ma küsin, kuidas tema nende teemadeni jõudis ja mis on pannud teda paljudest rahvuskaaslastest teisiti mõtlema, vastab naine, et põhjust võib otsida tema terviseprobleemidest, mis said alguse Accrasse kolides. Samuti toob ta välja, et on kasvanud perekonnas, kus korda on alati tähtsaks peetud, ning tema koolis järgnes prügi mahaviskamisele karistus. Selline kasvatus on teinud teda keskkonnateadlikuks ja õpetanud loodust väärtustama. Latifah tõdeb teda ümbritsevas keskkonnas viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud drastilisi muutusi. Lapsena külastas ta tihti oma vanaisa Accra lähistel asuvas rannamajas, kus ta käis oma venna ja õdedega kaluritega koos meres snorgeldamas. Nüüd üle pika aja uuesti sukelduma minnes ei näinud ta enam rikkalikku mereelu, vaid ainult hulpivaid kilekotte. Ta märgib, et meri on võrreldes varasemate aastatega märgatavalt rohkem prügist saastunud. Latifah toob ühtlasi välja, et keskkonnamuutused mõjutavad ka sotsiaalseid käitumismustreid. Kuna pole näiteks enam puid, mille alla palaval päeval varjuda, on väljas ajaveetmine muutunud paljudele vastumeelseks – sõbrale sõidetakse külla autoga, sest jalutamine on liialt kurnav. „Väikesed asjad muudavad kogu ühiskonda – kas või see, et aina harvem saadakse puu all kokku, selleks et koos süüa ja juttu puhuda.” Naine lisab, et rahvas ootab samas, et valitsus tegeleks olukorraga. Latifah püüab inimestele aga selgeks teha, et nad ise peavad midagi ette võtma, mitte lootma, et keegi teine midagi ära teeks. Olgugi et temagi tõdeb, et juurprobleemid asuvad tegelikult palju sügavamal ja on seotud üleilmsete protsessidega, mida on üksikisikutasandil väga keeruline muuta.

Autori reis toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist „Media4Development”.

Fotod: Latifah Iddriss