Möödunud neljapäevast kuni pühapäeva hommikuni Hiiumaal toimunud Sõru Saund oli parim puhkuselõpupidu.

Foto: Saara Tõugjas

Sõru Saund oma loomult on pigem selline festival, kus kohalikke naljalt ei näe, lihtsalt Telliskivi hipsterkond sõidabki Hiiumaale. Samas on ta meeldivalt pisike nii maa-alalt kui ka külastajate hulgalt. Ma ei tea, kas sel aastal oligi vähem rahvast kui ehk loodetud või see ainult tundus nii päevasel ajal festivalialal lavade vahel tuiates. Sest eks õhtustel laividel olid kohal ju ka need, kes päeval Glämpingus või camper’ites eelmisest festivaliõhtust välja puhkasid või hoopis vihmade-tuulte kiuste Hiiumaad avastasid.

Eelnes festivalile ju segadus parvlaevadega – mida festivali korraldajad küll saarel lisabussidega kenasti kompenseerisid –, ka ei olnud ilm seniselt suvine ja kuiv, hoiatati mingisuguse tormi eest ja eks suure osa reedest ning laupäeva ööst vihma ladistaski.

Esinejate nimistu oli läbimõeldud ja mitmekülgne, nagu ikka, uued tulijad ning väärikad tegijad olid kenasti tasakaalus, samuti toimis laivesinemiste ja DJ-settide vahekord, midagi polnud liiga palju, midagi polnud liiga vähe. Mõnes mõttes tekitasid enim nostalgiat ju just „spetsiaalide eri“ väärikad asukad, nagu Rhythm Doctor (mängimas Arthur Russelli) ja Raul Saaremets (mängimas lovers rock’i), rääkimata muidugi Ivo Linnast Beatlesi ning Eiki Nestorist džässi lainetel. Väga sümpaatne. Sellist dünaamikat kohtas ka live-kavas, kohal olid nii Yumi Motoma, Manna ja Valge Tüdruk – kui ka Röövel Ööbik ja Hypnosaurus. Igaühele midagi juba omast ja tuttavat, aga lisaks sellele mitmeid uusi avastusi.

Mõned tähelepanekud küll ka olmepoolelt. Taimetoitlaste toiduvalik oli sel aastal võrreldav nii 10 aasta taguse ajaga (mis muidu polekski teab mis tähelepanuväärne, aga hipsterpublik pigem üldjoontes tundus vastavat segmendile, kes taimetoitu võiks hinnata). Üldiselt oli vegetariaanidele valikus kas friikartul või mittemidagi, üks kolmest n-ö statsionaarsest toitlustusbussist pakkus küll falafel wrap’i. Hommikuti oli küll kohal veel üks toidubuss, kus 9 euro eest all you can eat mahus pannkooke sai vohmida, mis on… noh, igatahes arvestatav äriidee. Olmepoolelt muud ette heita polegi, kui ehk veidi mõttetut veeraiskamist, sest agarad turvamehed nõudsid festivalialale sisenedes iga kord veepudelite tühjakskallamist. Aga vähemasti ei korjatud ära plaastreid ja huuleläikeid nagu kuuldavasti mõnel varasemal suvefestivalil olla tehtud.

Üldiselt paistab, et 2021. aasta külastaja on täiskasvanuks saanud koos festivaliga, sest visuaalsel vaatlusel paistis neljakohalisi peeneid (ja ülimugavaid! Igatahes soovitan) Glämpingutelke vast julgelt rohkemgi kui tavalisse telklasse püsititatud ajutisi öömaju.

Kokkuvõttes võib öelda, et paari päeva jooksul õnnestus sulnil Hiiumaal patareid enne puhkuse lõppu veel viimast korda suviselt täis laadida.

Fotod: Saara Tõugjas