Ilmus 7.–13. sajandi jaapani luule antoloogia „Sada luuletust, sada luuletajat”


„Sada luuletust, sada luuletajat” („Hyakunin isshu”) on väike luuleantoloogia, mille koostas tuntud luuletaja ja luuleteoreetik Fujiwara Teika (1162–1241) 13. sajandi alguses. Raamatu on klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik.

Kogu annab hea ülevaate jaapani luule arengust 7.–13. sajandini ja sisaldab Ono no Komachi, Ariwara no Narihira, Murasaki Shikibu ja paljude teiste kuulsate kirjanike lühiluulet. Teika väikesesse antoloogiasse jõudsid ka mõned vähem tuntud tekstid, kuid needki on omal moel väärtuslikud, andes aimu keskaegsete kirjandusinimeste maitse-eelistustest.

„Asjatundlikult tõlgitud, haarava sissejuhatuse, hõlmavate kommentaaride, lugejasõbraliku küljenduse ja algupäraste illustratsioonidega antoloogia maailmaluule ühest hingestatumast epohhist – see raamat on inspireeriv aare. Nauding on sukelduda iidse luulepärandi peenesse ja sügavasse kõlakotta,” märkis raamatu kohta kunstnik Peeter Laurits. „Nalja pärast võib mõtelda, et mis siis, kui meil oleks juba rauaajal mingil põhjusel ülik- ja haritlaskond tekkinud, kes arendanuks regilaulu pärandist aastasadade vältel erinevaid rafineeritud luulekoolkondi. Millised võinuks siis olla kroonik Hendriku või Russowi aegsed luuleantoloogiad?” küsis ta.

„Alari Alliku tõlge on nauditavalt selge ning vaatamata tekstide aukartustäratavale vanusele mõjuvad eestikeelsed waka’d värskete ja vahetutena,” kommenteeris helilooja Märt-Matis Lill.

Jaapanis on selle luulevaliku muutnud väga populaarseks kaardimäng, mida harrastatakse veel praegugi uusaastapidustuste raames. Tänu sellele mängule leidub ka tänapäeval jaapanlasi, kellel on kõik kogus „Sada luuletust, sada luuletajat” esindatud tekstid peas. Luule etlemisel kasutatakse kauneid kaarte, millel on kujutatud uhkeis rõivas õukondlasi, munki ja õuedaame.

Kogus avaldatud pildid ja kalligraafia on pärit Edo ajastu (1603–1867) naisterahvaste harimiseks mõeldud õpikust „Teika valitud kirevad lehed” („Teika-sen kinyōshō”, 1813).

Raamat ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas Bibliotheca Asiatica.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Parimaks reisiraamatuks kuulutati Janika Kronbergi „Rännud kuue teejuhiga”

Parimaks reisiraamatuks kuulutati Janika Kronbergi „Rännud kuue teejuhiga”

Eile, 19. veebruaril kuulutati pidulikult välja 2013. aasta parim reisiraamat. Tiitli pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Janika Kronbergi esseedekogumik „Rännud kuue teejuhiga”. Varasemad laureaadid on kirjanikud Viivi Luik, Mart Kivastik, Roy Strider, Aime Hansen ja Vahur…
Müürileht